Ida-Euroopa vajab uut Marshalli plaani

Koki sõnul tuleb riiklikul ja erasektoril teha tihedat koostööd, et toetada infrastruktuuride rajamist Ida-Euroopas.

«Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu käesolev kohtumine sümboliseerib tänu Marshalli plaanile meie ühiste unistuste täitumist,» rõhutas Bill Clinton.

Et aidata sõjajärgne laastatud Lääne-Euroopa jälle jalule, töötas tollane USA riigisekretär George Marshall 1947. a välja plaani, mille kohaselt Ühendriigid andsid Lääne-Euroopa majanduse taastamiseks ja kommunismi ida poole leviku tõkestamiseks abi 12 miljardit dollarit, mille praegune väärtus oleks 88 miljardit dollarit.

Plaani kohaselt sai Suurbritannia 3,2 miljardit, Prantsusmaa 2,7 miljardit, Saksamaa 1,3 miljardit ja Austria miljard dollarit kaudset abi, põhiliselt toidu ja toormena.

«Austriale tähendas Marshalli plaan kümne aasta võrra kiiremat majanduslikku toibumist sõjahaavadest ja naasmist demokraatliku riigina rahvusvahelisele areenile,» väitis Austria kantsler Viktor Klima. Näiteks Austriast isegi kergemini sõjast välja tulnud T?ehhoslovakkia majandus käis ilma USA abita kiiresti alla.

Tõmmates paralleele praeguse Ida-Euroopa abistamisega ütles USA president, et seni on rahvusvahelised finantsinstitutsioonid endistesse kommunistlikesse riikidesse investeerinud umbes 50 miljardit dollarit, millele lisandub veel 45 miljardit erainvesteeringuid.

Vastates ajakirjanike küsimusele, kas USA kavandab Ida-Euroopa jaoks uut Marshalli-laadset abiprogrammi, vastas Clinton, et pigem eelistab USA jälgida iga konkreetse riigi arengut ja ergutada erainvesteeringuid enim edu saavutanud riikidesse.

USA riigisekretär Madeleine Albright deklareeris eile, et USA on väga huvitatud Euroopa Liidu võimalikult kiirest ja ulatuslikust laienemisest, ehkki tal ei ole selles protsessis sõnaõigust.

«On aeg mõista, et Ühendriikide ja Euroopa vahel ei saa olla täielikku partnerlust julgeoleku ja kaubanduse, raha- ja välispoliitika vallas enne, kuni see ei hõlma Euroopa reformiriike ja ka Türgit,» toonitas ta. REUTER-ÄP