Vabakutseline riigiametnik

Justiitsministeerium on avaldanud samal eesmärgil soovi saada maksuametilt teavet notarite maksustava tulu kohta koos selle võrdleva analüüsiga piirkonniti, sest notarite sissetulek sõltub väga olulisel määral tööpiirkonnast.

Lähiajal esitab justiitsministeerium valitsusele ka notarite tegevust reguleerivate notari tasu seaduse ja notariaadi seaduse muudatusettepanekud, mis on läbinud kooskõlastusringi. Olulisema muudatusena tahetakse viimase üldossa lisada notarite atesteerimine.

See puudutab neid tsunfti liikmeid, kes 1993. aastal lõpul ametis olnutena automaatselt, notari eksamit andmata Eesti Vabariigi notariteks kinnitati. Nüüd soovib ministeerium, et nad tõestaksid oma sobivust sellele ametikohale. Notarite hulgas on toimetuse arvates õigustatud ettepanek mõistagi vastuseisu tekitanud. Notarite koja arvates on see põhjendamatu, sest dubleeriks ministeeriumi poolt niikuinii sisse seatud järelkontrolli.

Notari tasu seaduse muuda-tusettepanekud on justiitsministeeriumi notariaaditalituse juhataja Raul Joametsa sõnutsi formaalset laadi. Toimetuse arvates võiks seaduseandja selle juures ka sisulistele muudatustele mõelda.

Notareid võib nimetada omalaadseteks vabakutselisteks riigiametnikeks: nad on füüsilisest isikust ettevõtjad, kes täidavad sageli riigi poolt ette kirjutatud ülesandeid. Riik on neile töö garanteerinud, sest on piisavalt palju pabereid, mis nõuavad notari tõendamist. Näiteks võib tuua praegu päevakorral oleva äriregistrisse kandmise. Selleks on vajalik äriühingu asutamislepingu või -otsuse notariaalne tõendamine. Notari tasu sõltub seejuures otseselt tehingu väärtusest, milleks on osa- ja aktsiakapitali kavandatav suurus.

Et tehingu eest saadava tasu ülemmäära pole kehtestatud, võib see tasu väga suure aktsiakapitaliga, näiteks Eesti Energia laadse infrastruktuuriettevõtte ümberregistreerimise puhul ulatuda miljonitesse kroonidesse.

Notarite üks põhiargumente on toimingu tõestamisega kaasnev vastutus. Mida suurem on tehingu väärtus ja selle pealt arvutatav tasu, seda suurem on nende sõnutsi ka vastutus.

Samas ei kujuta hästi ette, et notar suudaks eksimuse korral oma varaga sadade miljonite kroonide ulatuses kahjutasu maksta. Küsimust vastutuse ülemmäära kehtestamisest ei ole aga suurt sissetulekut ihkavad notarid tõstatanud. Seda ei ole teinud ka justiitsministeerium.

Toimetuse arvates on hea, et notarite tasumäärad on läbipaistvad ja avalikud. Samas võiks aga valitsus ja riigikogu kaaluda ülemmäära kehtestamist nii notari vastutusele kui tasumäärale.