Äriruume liisitakse üha rohkem

Eesti liisinguühingute liidu andmetel tõusis kinnisvara osakaal liisingufirmade koondportfellis 1994. ja 1995. aasta kahelt protsendilt eelmisel aastal viiele protsendile. Kinnisvara liisimine on selle aasta märksõna, kinnitab liisinguühingute liidu tegevdirektor Reet Hääl.

Enamik liisingu kaudu kinnisvara soetajaid on eraisikud. Levinuim on korterite ostmine liisingu teel, kuid suureneb ka tootmis-, lao- või büroopindu liisivate juriidiliste isikute hulk.

«Firmade poolt on nõudlus olemas,» väidab ASi Ühisliising liisinguprojekti juht Tambet Tõnisson. «Usun, et poole aasta või aasta pärast on nõudlus oluliselt suurem,» lisab ta.

Eraisik võib saada liisingulepingu mõne päevaga, kinnitab ASi Hansa Liising projektijuht Sven Soomuste. Liisingu risk võetakse objektile, seetõttu uuritakse taotleja tausta vähem, selgitab ta.

Erinevus võrreldes tavalise pangalaenuga on see, et liisingu puhul on ostja kohustuslik omafinantseering väiksem. Omafinantseeringu suurus pole täpselt välja kujunenud, kuid üldlevinud on 30 protsenti, sõnab Soomuste.

Aktsiaseltsiga Põhjaliising koostööd tegeva Feeri Kinnisvara Arenduse ASi turundusdirektor Enn Kaunismäe toob näite, et Feeri müüdavas 20 korteriga elamus on pooled korterid ostetud liisingu abil. Kavatseme ka edaspidi kasutada liisimisteenust, kinnitab ta.

Arvatakse, et liisingut saab ainult lühiajalisena ja selle intress on kõrge, ütleb kinnisvarabüroo Uus Maa direktor Urmas Laur. Tegelikult on liisingu protsent võrdväärne pangalaenu omaga, kinnitab ta. Peale liisingufirmadele klientide vahendamise on Uus Maa Lauri sõnul ka ise kortereid ja elamuid liisinud.

Reet Hääl liisinguühingute liidust ütleb, et viimasel ajal on eriti suurenenud kinnisvara arendusprojektide finantseerimine liisingu kaudu.

Mujal maailmas moodustab kinnisvaraliising kogu liisinguportfelli mahust sõltuvalt riigist keskmiselt 16 protsenti, ütleb Hääl. Eestis moodustab äripindade liisimine kogu kinnisvaraliisingust 15--20 protsenti. «Mitte rohkem, õigem oleks isegi 15 protsenti,» lisab Andres Eesmaa Hoiupanga Liisingust.

Kui kinnisvara liisimine moodustab liisinguturust väikese osa, siis büroopindadega kauplemine omakorda kinnisvara liisingulepingutest väikese osa, lausub Sven Soomuste Hansa Liisingust.

Võrreldes tootmis- või laopindadega on büroopindu seni vähe liisitud, ka tulevik on tootva pinna liisimisel, räägib Andres Eesmaa.

Hulgimüügiga tegeleva Abe Rahvusvahelise ASi peadirektor Jüri Vips kurdab, et seni pole kinnisvara liisimist klientidele oskuslikult pakutud. «Olen tihti mõelnud, miks kinnisvara liisimist ei propageerita,» ütleb Vips. Abe ei ole kinnisvara seni liisinud, kinnitab ta. See-eest on hulgikaubandusega tegelev firma kasutanud liisingufirmade teenuseid transpordivahendite ja seadmete muretsemisel viie miljoni krooni eest.

Eesmaa lisab, et kuigi büroopindade liisimine ei ole veel väga levinud, kogub see üha rohkem hoogu. «Hakkasime seda teenust pakkuma eelmise aasta lõpus,» sõnab ta. «Kinnisvaraturu arengu määrab ära praegu see, kui kiiresti saab maad osta või erastada.»

Urmas Laur ütleb, et Uus Maa soovitab oma klientidele büroopindade liisimist. Büroopindade liisimine on atraktiivne, aga vähe kasutatud, leiab ta.

Kõige otstarbekam on kasutada liisingut siis, kui firmal pole endal piisavalt vahendeid kinnisvara ostmiseks, ütleb Laur. Ettevõttel peab olema ainult normaalne käive ja perspektiivi, siis ei ole liisimine probleemiks, lisab ta juurde.

ASi Hansa Liising abil Tallinna ärikeskust rajava toidurasvade valmistaja ASi Formeer juhatuse esimees Arvo Hiller kinnitab, et praegu pole enam suurt vahet, kas küsida pangast laenu või kasutada liisingufirma teenuseid. Intressid on muutunud võrreldavaks, kinnitab ta.

Liisingut pakkuvatest ettevõtetest on tekkinud iselaadsed litsentsita pangad, millel on päris arvestatav bilansimaht, räägib Hiller.

Kuna paljudel pankadel on oma liisingufirmad, siis piisab kliendil vaid panga poole pöördumisest, lisab Hiller. Koostöös pangaga saab välja selgitada, kas mingile projektile on soodsam võtta laenu või kasutada liisimist, jagab ta kogemusi.

Kinnisvara liisimist ei ole Formeer veel kasutanud, kuid on sellel teel muretsenud endale tootmisseadmeid.

Jüri Vipsi sõnul sobib kinnisvara liisida väiksemate ehituste puhul. «Suurte objektide korral ei ole firmad rahul liisinguintressidega,» teab ta. «Intressid peaksid jõudma kümne protsendini.»

Oleks hea, kui ehitaja pakub koostöös liisingufirmaga näiteks kümneks aastaks 8--10protsendilist liisingtehingut, unistab Vips. «See meeldiks kõigile,» kinnitab ta.

Eesti turumahust ligi 40 protsenti omaval ASil Hansa Liising on liisingulepingute baasintress 11 protsenti, millele lisandub veel riskimarginaal. Hoiupanga Liisingu ASi pikemaajaliste kinnisvaratehingute intress sõltub Saksa marga liborist, kuid jääb samuti 11 protsendi ümber.

Liisimisteenust kasutatakse palju ka väljaspool Tallinna. Tambet Tõnisson ASist Ühisliising toob heaks näiteks Harjumaa. Hinnad, kaasa arvatud ehituse ja kinnisvara hinnad on maal madalamad kui pealinnas ja seetõttu on ettevõtjal soodsam rajada laopindu või tootmishooneid sinna, sõnab Tõnisson.

Urmas Laur kinnisvarabüroost Uus Maa kinnitab, et inimestel võib praegu olla veel psühholoogiline takistus liisingtehingute kasutamisel. «See on ainult emotsionaalne moment, et ma ei ole liisijana teatud perioodil liisitava vara omanik,» lausub Laur.

Liisingufirmade eesmärk ei ole kinnisvaraga sahkerdamine, katsub Laur hajutada kahtlusi selle tegevuse aususe suhtes.