Eesti autoturg areneb kiiresti

Toyotasid müüva ASi Amserv Grupp nõukogu esimees Raivo Aavisto ütleb, et mai osutus Amserv Grupile autode müügi osas kõigi aegade edukaimaks kuuks. «Tulemus oli täiesti hämmastav,» kommenteerib ta saja auto müüki eelmisel kuul.

AS Amserv Auto müüs kuu jooksul 103 uut Toyotat, teine Amserv Gruppi kuuluv firma Ascar Tallinn 66 Opelit.

Eelmine selle firma rekord pärineb 1993. aastast, kui Amserv müüs ühes kuus 85 sõidukit, millest 66 protsenti läks reekspordina Venemaale. Praegu müüb Amserv Auto Venemaale kuni neljandiku sõidukitest. Eelmisel kuul oli see näitaja veelgi väiksem, ainult 14,6 protsenti. See tähendab, et Eestisse jäi 88 mais müüdud Toyotat.

Autode müügi- ja teenindusettevõtete liidu (AMTEL) andmetel müüdi Eestis eelmisel kuul kokku 1080 uut sõidukit. Paljud automüüjad prognoosisid talvel, et aasta jooksul müüakse Eestis kokku 7000--7500 uut sõidukit. Praegu ollakse viie kuu järel 3600 sõiduauto peal.

Raivo Aavisto lausub, et kui talvel prognoosisid autofirmad müügikasvuks 15--20 protsenti, siis praegu on selge, et tegelik kasv on üle 40 protsendi.

Aavisto ütleb, et uute autode müügiturul võib märgata teatud tsüklilisust. Esimene suurem autoostubuum tabas Eestit 1993. aastal, kui jõukamad inimesed hakkasid Vene päritolu autosid uute vastu välja vahetama.

Reeglina on enamik autofirmade kliente siiski firmad. Kuna uutel autodel on garantiiaeg kaks kuni kolm aastat, vahetatakse selle aja möödudes autod uute vastu välja. «Meil on garantiiaeg näiteks kolm aastat,» lausub Aavisto, kes seob selle uue autoostulainega, mis on vallandunud sellel aastal.

Oluline pluss on Aavisto sõnul ka soodsad liisingutingimused uue auto soetamisel. Aasta-poolteist tagasi oli normaalne liisinguprotsent Eestis 18--20. Nüüd on see langenud eraisikutele kuni 12 protsendini. Amserv on müünud üle 90 protsendi uutest autodest liisingu teel.

Aavisto ütleb, et lähiajal oodatakse uuteks klientideks neid autoostjaid, kes praegu sõidavad kahe ja kolme aasta vanuste autodega ning peaksid järgmise auto ostma uuest peast.

Aavisto hinnangul lõpeb varsti suur kasutatud autode sisseostmine Hollandist ja Saksamaalt, sest Eestis pakutakse juba küllalt palju ka liisingu abil väljaostetud autosid, mis lähevad teisel ringil müüki. Ta ütleb, et see on ka Euroopas valdav ning seal ei käida autosid teistest riikidest massiliselt ostmas.

Samas ütleb Aavisto, et Amserv Grupp valmistab ette koostööprojekti Kanada riigiga kasutatud autode ülesostmiseks. Ta selgitab, et projekti eesmärk on osta Eestis kokku kasutatud sõidukeid ja need seejärel renoveerida. Ta lisab, et sellised projektid on Põhja-Ameerikas väga populaarsed.

Kanadalasi huvitavad selle projekti juures investeerimisvõimalused Eestisse, lausub Aavisto.

Aavisto ütleb, et Amservi ülesanne on paika panna projekti põhialused. Pühapäeval saabub Eestisse grupp Kanada spetsialiste, kes kohtuvad Amserv Grupi siinsete koostööpartneritega. Aavisto sõnul peaks juuni lõpuks olema selge, kas projekt käivitatakse. Seejärel on kavas panna kokku äriplaan.

Aavisto räägib, et Amserv Grupp alustab ka tegevust Lätis oma tütarettevõtte Balti Autorendis AS kaudu. Praegu pole veel selge, kas Amservi hakkab esindama Lätis filiaal või mõni eraldiseisev ettevõte. See sõltub eelkõige sellest, kuidas on lähtuvalt sealsest maksupoliitikast kasulikum toimida, sõnab Aavisto.

Aavisto ütleb, et Amserv Grupp peaks alustama tegevust Lätis lähikuudel, seejärel on kavatsus minna ka Leetu.

Marek Puidak ASist Ühisliising on uhke liisinguteenuse suure populaarsuse üle automüügiturul. Ta lausub, et eelkõige on liisinguprotsente soodsamaks muutnud tihe konkurents. Ta selgitab, et Ühisliising on liisinguprotsentide kehtestamisel lähtunud põhimõttest võimalikult palju teenida tehingute mahu pealt, mitte kõrgest intressist.

Puidak ütleb, et Ühisliising teeb koostööd kõigi suuremate Eesti automüüjatega, tihedam koostöö on aga ASiga Belesta, kes müüb Fordi sõidukeid. Ühisliising on ka Fordi sõidukitele maailmas liisingut pakkuva Ford Crediti ainuesindaja Eestis.

Liisinguprotsent pakutakse välja kahte moodi, räägib Puidak. Üks protsent on see, mille pakub liisingufirma, teine see, mis saadakse koostöös autofirmaga. Näiteks AS Japauto tegi hiljuti reklaami, et nende kaudu on võimalik liisida autosid üheksa protsendiga, jätkab Puidak. Tegelikkuses nägi asi välja nii, et Ühisliising pakkus välja oma tavapärase protsendi, kuid Japauto oli nõus teatud osa sellest kinni maksma ja seetõttu vähenes ka liisinguprotsent, selgitab ta.

Puidaku sõnul on olnud küllalt juhtumeid, kus kliendid loevad ajalehest, et ühe automargi puhul on liisinguprotsent väga soodne ja on pärast väga imestunud, kuidas teiste autode puhul on tegemist kõrgema protsendiga. Ka mujal maailmas on levinud praktika, et autofirmad on nõus osa liisinguprotsendist kinni maksma, ütleb Puidak.

Puidak räägib, et suurt segadust on tekitanud klientidele vara kallinemise intress, mille kasutamine on mujal maailmas keelatud. Kuna Eesti turg pole korralikult reguleeritud, kasutab vara kallinemise intressi näiteks AS Hansa Liising, kellel on Eesti liisinguturul suurim turuosa.

Puidak räägib, et vara kallinemise intress on küllalt segane asi ja mõjub just eraisikutest klientidele eksitavalt. Selleks, et teada saada, milline on vara kallinemise intressi puhul reaalintress, tuleb see kahega korrutada, annab ta lihtsa retsepti.

Kui Hansa Liising pakub näiteks vara kallinemise intressiks 9 protsenti, Ühisliising aga 12--13 protsenti, on selge, et klient tormab kohe Hansa Liisingu juurde, ütleb Puidak. Tegelikkuses on Hansa Liisingu 9 protsendi puhul tegemist reaalintressiga 17--18 protsenti, lisab ta.

Hansa Liisingu liisinguprojektide juht Sander Kaus väidab, et tegelikult on tavaline intress palju segasem mõiste. Ta ütleb, et intressi arvutamise metoodikaid on palju ja seetõttu kasutavad pangad erinevaid meetodeid liisinguintressi arvutamiseks. Ühisliisingu arvutusmetoodikat ta kommenteerida ei soovi.

Kaus ütleb, et vara kallinemise intress näitab, kui palju tuleb vara hinnale juurde arvestada vara rahastamise eest. Kui võetakse aastane liising 100 000 krooni maksva sõiduki ostmiseks ja vara kallinemise intress on viis protsenti, tähendab see, et aastas tuleb lisaks liisingusummale juurde maksta 5000 krooni, selgitab ta.

Kui intress on kümme protsenti, ei tähenda see, et kliendil tuleb vara hinnale kümnendik juurde maksta, väidab Kaus. Ta ütleb, et intress arvutatakse võla jääkväärtuse pealt. Kui võlg väheneb, väheneb ka tema jääkväärtus ja seetõttu odavneb ka intressi tõttu maksta tulev summa, lisab Kaus.

Küsimusele, mis on tinginud liisinguvõimaluste soodsamaks muutumise, vastab Kaus, et Eesti majandus on ilmselt ülekuumenenud, kuna liisingu võtmist suudavad endale võimaldada kõik, kes seda soovivad.

Kui üks liisingufirma ütleb kliendile ära, tehakse leping talle ära teises liisingufirmas, sõnab Kaus. Ta ütleb, et tegemist on põhimõttelise küsimusega endale kliente juurde saada. Lisaks tehakse palju liisingulepinguid tulevikku silmas pidades, lisab ta.

Kolmanda liisinguprotsentide odavnemise põhjusena nimetab Kaus Eesti riigi krediidireitingu tõusmist, mistõttu on hakanud sisse tulema rohkem välisressursse.