Elamuehitus Eestis on alles lapsekingades

Igaüks, kes tahab endale osta uut maja, ridaelamuboksi või korterit, peab arvestama sellega, et nende soov ei pruugi niisama lihtsalt täituda. Uusi elamispindu ehitatakse vähe ja selle vähesegi tegelik hind võib osutuda palju kõrgemaks, kui mõni ehitus- või kinnisvarafirma seda välja reklaamib.

Äripäeva arvates on elamuehitus alles lapsekingades ja sellest sõltuvalt ka kinnisvaraturg välja kujunemata. Kuigi mitmed ehitus- ja kinnisvarafirmad on üritanud büroohoonete kõrval midagi ka eraisikutele pakkuda, on praktiliselt rahuldamata nõudlus normaalse hinnaga tänapäevaste korterite ja eramute järele.

Põhjuseid, miks see nii on, ei ole just raske leida. Omale uut maja või korterit osta tahtvate inimeste arvates ei pühenda ehitajad piisavalt tähelepanu elamuehitusele. Nende pakkumised on väga ähmaste piiridega ja toovad omanikele kaela ebameeldivaid üllatusi ka mitu aastat pärast kinnisvara soetamist.

Ehitajad omakorda ei näe elamuehituses perspektiivi, sest kuigi pankade poolt pakutav laenuressurss on kasvanud ja intressid alanenud, pole siiski piisavalt maksujõulist klientuuri, kes miljonilisi laene kanda suudaks.

Oma osa elamuehituse vindumisel on kahtlemata ka kohalikel omavalitsustel, kelle eelarvetes pole infrastruktuuri rajamiseks pahatihti vahendeid kavandatud. Arenenud riikides ehitab kommunikatsioonid valmis kohalik omavalitsus. Meil jäetakse see kulu, mis näiteks Tallinnas on 70 000--200 000 krooni, aga maaomanike või erainvestorite kanda, mis muidugi pärsib kinnisvara atraktiivsust.

Käesoleva aasta algul ei prognoosinud mitmete ehitusfirmade juhid elamuehituse olulist suurenemist lähiajal. ASi Merko Ehitus peadirektor Tõnu Toomik kinnitas jaanuaris Äripäevale, et põhiliseks jääb büroohoonete ehitus ja tootmishoonete rekonstrueerimine.

Ometi on mõned firmad üri-tanud siin-seal eramajade ehitamiseks plaane teha ja nii mõnegi maja katuse alla viia. Küllaltki positiivse näitena võib siinkohal välja tuua Kodumajagrupi ASi poolt rajatud Tiskre elamurajooni pealinnas, kus kurdetakse küll kõrghaljastuse puudumise üle, kuid üldjoontes ollakse küllalt kõrge hinnaga soetatud majadega rahul.

Neid, kes tahaksid mõne eramajade rajooni püsti panna, on veelgi, kuid kõiki kummitab üks ja ühine probleem -- maju ei osata müüa ja seetõttu jääb võimalikele klientidele asjast halb mulje.

Ehitajad püüavad ilmselt soovist võimalikult rohkem teenida tegeleda ise ka müügiga, tekitades müüdava objekti ümber tihti saladuseloori, kuid see ei pruugi head tulemust anda. Müük tuleks usaldada mõne kogemustega kinnisvara müügifirma kätesse, kes suudaks ostjale koheselt välja pakkuda tüüpprojektid, konkreetsed hinnad ja tähtajad.

Nii on lootust, et need, kes tahaksid endale soetada uue maja või korteri, saaksid seda teha kindlustundega, mis omakorda peaks sisendama ehitajatesse usku, et elamuehitusel on Eestis tulevikku.