Praegune pensionisüsteem on liialt helde ning arvestades elanikkonna vananemist ja eluea pikenemist ei suuda riik seda varsti enam finantseerida. Isegi kui majandus kasvaks siit edasi igal aastal 2 protsenti, peavad sotsiaalkindlustusmaksed suurenema, et pensionid samale tasemele võiksid jääda.

Praegu saab iga pensionär riiklikku baaspensioni ja sissetulekute baasil arvestatud lisapensioni (nn ATP-süsteem). ATP väljamaksete aluseks on 15 kõrgema sissetulekuga aastat. Süsteemi finantseeritakse jooksvalt, st töötav elanikkond maksab pensioni praegustele pensionäridele.

Ka uus süsteem on jooksva finantseerimisega, kuid põhimõte on erinev ning baseerub ette kindlaks määratud sissemakse kontseptsioonil. Igal inimesel on oma pensioniarve, millest sõltub edasiste väljamaksete suurus. Igal aastal saavad kõik teatise oma arve seisust. Erinevus tavalise säästuarvega on, et sellele kontole ei kogune raha füüsilisel kujul. Tegemist on otsekui võlakirjaga tulevastelt maksumaksjatelt.

Uue süsteemi alusel maksab nii tööandja kui töövõtja 9,25 protsenti brutopalgast pensionifondi. Erasektori osakaal kasvab nn «preemiareservi» arvel, mis moodustab 2 protsenti 18,5protsendilisest kogusummast. Inimesed võivad ise otsustada, kuidas nad seda preemiareservi investeerida tahavad.

Enamik analüütikuid usub, et need summad eelistatakse investeerida pigem era- kui riiklikesse pensionifondidesse. Oodata on nii Trygg-Hansa kui Skandia pensionikindlustuse osakaalu kasvu.

Reformid tuginevad viie partei konsensusel, mis peaks tagama sama suuna jätkumise eri valitsuste ajal.

Pensionisüsteemi reformimine on aeglane protsess, esimesi ettepanekuid arutati Rootsis 1991. a ning tõenäoliselt ei hakata uut süsteemi juurutama enne 2000. aastat. Uus süsteem vajab veel ka rahandusministeeriumi heakskiitu. Mõne analüütiku hinnangul kardab rahandusministeerium, et uue süsteemi järgi on pensionimakseid fiskaalkriisi ajal raskem vähendada, kuna inimestel on selge ülevaade oma arvele kogunenud summadest.

Eraldi initsiatiivina oodatakse Rootsi sotsiaaldemokraatlikult valitsuselt sügisel reformiettepanekut, mis võimaldaks riiklike pensionifondide (nn AP fondid 1, 2 ja 3) raha investeerida ettevõtete aktsiatesse.

Praegu tohivad fondid, mille varad ulatuvad 600 mld Rootsi kroonini, investeerida vaid võlakirjadesse ja kinnisvarasse. 4. ja 5. AP fond võivad aga investeerida ka aktsiatesse.

Nii saaksid pensionifondid oma vara küll tulusamalt paigutada, kuid samas suurendaks see riigi osa Rootsi ettevõtluses.

Teisalt on kindlasti ka neid, kes näevad meeleldi Rootsi kapitali osa suurenemist Rootsi tööstuses, kus praegu ligi 30% aktsiatest kuulub välisinvestoritele.

Uus süsteem ei ole kõigile meeltmööda, kuid peaks siiski tagama praegusest süsteemist paremini finantseeritava süsteemi. FT