• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi pensionireform võtab kuju

    Praegune pensionisüsteem on liialt helde ning arvestades elanikkonna vananemist ja eluea pikenemist ei suuda riik seda varsti enam finantseerida. Isegi kui majandus kasvaks siit edasi igal aastal 2 protsenti, peavad sotsiaalkindlustusmaksed suurenema, et pensionid samale tasemele võiksid jääda.
    Praegu saab iga pensionär riiklikku baaspensioni ja sissetulekute baasil arvestatud lisapensioni (nn ATP-süsteem). ATP väljamaksete aluseks on 15 kõrgema sissetulekuga aastat. Süsteemi finantseeritakse jooksvalt, st töötav elanikkond maksab pensioni praegustele pensionäridele.
    Ka uus süsteem on jooksva finantseerimisega, kuid põhimõte on erinev ning baseerub ette kindlaks määratud sissemakse kontseptsioonil. Igal inimesel on oma pensioniarve, millest sõltub edasiste väljamaksete suurus. Igal aastal saavad kõik teatise oma arve seisust. Erinevus tavalise säästuarvega on, et sellele kontole ei kogune raha füüsilisel kujul. Tegemist on otsekui võlakirjaga tulevastelt maksumaksjatelt.
    Uue süsteemi alusel maksab nii tööandja kui töövõtja 9,25 protsenti brutopalgast pensionifondi. Erasektori osakaal kasvab nn «preemiareservi» arvel, mis moodustab 2 protsenti 18,5protsendilisest kogusummast. Inimesed võivad ise otsustada, kuidas nad seda preemiareservi investeerida tahavad.
    Enamik analüütikuid usub, et need summad eelistatakse investeerida pigem era- kui riiklikesse pensionifondidesse. Oodata on nii Trygg-Hansa kui Skandia pensionikindlustuse osakaalu kasvu.
    Reformid tuginevad viie partei konsensusel, mis peaks tagama sama suuna jätkumise eri valitsuste ajal.
    Pensionisüsteemi reformimine on aeglane protsess, esimesi ettepanekuid arutati Rootsis 1991. a ning tõenäoliselt ei hakata uut süsteemi juurutama enne 2000. aastat. Uus süsteem vajab veel ka rahandusministeeriumi heakskiitu. Mõne analüütiku hinnangul kardab rahandusministeerium, et uue süsteemi järgi on pensionimakseid fiskaalkriisi ajal raskem vähendada, kuna inimestel on selge ülevaade oma arvele kogunenud summadest.
    Eraldi initsiatiivina oodatakse Rootsi sotsiaaldemokraatlikult valitsuselt sügisel reformiettepanekut, mis võimaldaks riiklike pensionifondide (nn AP fondid 1, 2 ja 3) raha investeerida ettevõtete aktsiatesse.
    Praegu tohivad fondid, mille varad ulatuvad 600 mld Rootsi kroonini, investeerida vaid võlakirjadesse ja kinnisvarasse. 4. ja 5. AP fond võivad aga investeerida ka aktsiatesse.
    Nii saaksid pensionifondid oma vara küll tulusamalt paigutada, kuid samas suurendaks see riigi osa Rootsi ettevõtluses.
    Teisalt on kindlasti ka neid, kes näevad meeleldi Rootsi kapitali osa suurenemist Rootsi tööstuses, kus praegu ligi 30% aktsiatest kuulub välisinvestoritele.
    Uus süsteem ei ole kõigile meeltmööda, kuid peaks siiski tagama praegusest süsteemist paremini finantseeritava süsteemi. FT
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
USA aktsiate pika mõõnaperioodi lõpetas rallinädal
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sunly juht ametnikele: otsustage ja kaitske otsuseid ka kohtus, aga lõpetage venitamine
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Venemaa autovedajad virelevad siseturul
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.