- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,42%39 643,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,42%39 643,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rootsi pensionireform võtab kuju
Praegune pensionisüsteem on liialt helde ning arvestades elanikkonna vananemist ja eluea pikenemist ei suuda riik seda varsti enam finantseerida. Isegi kui majandus kasvaks siit edasi igal aastal 2 protsenti, peavad sotsiaalkindlustusmaksed suurenema, et pensionid samale tasemele võiksid jääda.
Praegu saab iga pensionär riiklikku baaspensioni ja sissetulekute baasil arvestatud lisapensioni (nn ATP-süsteem). ATP väljamaksete aluseks on 15 kõrgema sissetulekuga aastat. Süsteemi finantseeritakse jooksvalt, st töötav elanikkond maksab pensioni praegustele pensionäridele.
Ka uus süsteem on jooksva finantseerimisega, kuid põhimõte on erinev ning baseerub ette kindlaks määratud sissemakse kontseptsioonil. Igal inimesel on oma pensioniarve, millest sõltub edasiste väljamaksete suurus. Igal aastal saavad kõik teatise oma arve seisust. Erinevus tavalise säästuarvega on, et sellele kontole ei kogune raha füüsilisel kujul. Tegemist on otsekui võlakirjaga tulevastelt maksumaksjatelt.
Uue süsteemi alusel maksab nii tööandja kui töövõtja 9,25 protsenti brutopalgast pensionifondi. Erasektori osakaal kasvab nn «preemiareservi» arvel, mis moodustab 2 protsenti 18,5protsendilisest kogusummast. Inimesed võivad ise otsustada, kuidas nad seda preemiareservi investeerida tahavad.
Enamik analüütikuid usub, et need summad eelistatakse investeerida pigem era- kui riiklikesse pensionifondidesse. Oodata on nii Trygg-Hansa kui Skandia pensionikindlustuse osakaalu kasvu.
Reformid tuginevad viie partei konsensusel, mis peaks tagama sama suuna jätkumise eri valitsuste ajal.
Pensionisüsteemi reformimine on aeglane protsess, esimesi ettepanekuid arutati Rootsis 1991. a ning tõenäoliselt ei hakata uut süsteemi juurutama enne 2000. aastat. Uus süsteem vajab veel ka rahandusministeeriumi heakskiitu. Mõne analüütiku hinnangul kardab rahandusministeerium, et uue süsteemi järgi on pensionimakseid fiskaalkriisi ajal raskem vähendada, kuna inimestel on selge ülevaade oma arvele kogunenud summadest.
Eraldi initsiatiivina oodatakse Rootsi sotsiaaldemokraatlikult valitsuselt sügisel reformiettepanekut, mis võimaldaks riiklike pensionifondide (nn AP fondid 1, 2 ja 3) raha investeerida ettevõtete aktsiatesse.
Praegu tohivad fondid, mille varad ulatuvad 600 mld Rootsi kroonini, investeerida vaid võlakirjadesse ja kinnisvarasse. 4. ja 5. AP fond võivad aga investeerida ka aktsiatesse.
Nii saaksid pensionifondid oma vara küll tulusamalt paigutada, kuid samas suurendaks see riigi osa Rootsi ettevõtluses.
Teisalt on kindlasti ka neid, kes näevad meeleldi Rootsi kapitali osa suurenemist Rootsi tööstuses, kus praegu ligi 30% aktsiatest kuulub välisinvestoritele.
Uus süsteem ei ole kõigile meeltmööda, kuid peaks siiski tagama praegusest süsteemist paremini finantseeritava süsteemi. FT
Enimloetud
2
3
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele