• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtja suursündmus suvel on puhkus

    Olen urbaniseerunud ja ta- han olla inimeste keskel, alustab Tallinna väärtpaberibörsi tegevdirektor Helo Meigas vestlust puhkusest.
    Juba teist suve puhkuse sügise peale jätnud Meigas maandab suvel pingeid tennist mängides. «Selles mängus on kiirust ja liikumist. Mulle ei meeldi võistkonnasport, kuid päris üksi on igav lõõgastuda,» põhjendab ta oma valikut.
    Meigas nimetab mängupartneritena treenerit või lauda. Tööpingete maandamisel on vajadus seltskonda vahetada ja sõpru ei taha tennisemänguga piinata, selgitab ta. Tagasihoidlikult peab ta oma mänguoskust veel kehvaks.
    Inglise filoloogi haridusega Meigas ütleb, et ta ei suuda praegu ilukirjanduse hulgast endale sobivat raamatut valida. Ülikoolis õppides ja enne seda tegi ta läbi lugemiskooli, mis on võtnud isu ilukirjandusega lõõgastuda. «Sai villand,» nendib ta.
    Õhtul kodus igapäevapuhkusena mängib ta koolieelikust tütrega kabet või vaatab televiisorist action-filme. Ettevaatlikum kui mina, ütleb ta lapse kohta. Väiksena ronis Helo Meigas erinevalt tütrest puu otsa ja keskkooli ajal käis kõvasti matkamas, kuid nüüd eelistab mugavamaid reisimisviise.
    Eestimaa suvi on lühike ja sel ajal ei minda sooja mere äärde, täheldab Hansapanga administratsioonidivisjoni direktor Tiina Mõis.
    «Kavatsen minna jalgrattaga Hiiumaale. Minu arvates äärmiselt eksootiline mõte ja teostus,» ütleb ta. Mõisa sõnul polegi selleks vaja palju aega, kõigest kolm tööpäeva ja nädalavahetus, et väikesaarele ring peale teha. Marsruutki juba paika pandud.
    Hiiumaal sõidab Tiina Mõis ringi kümneliikmelises karavanis. «Suvel ja puhkuse ajal tahan olla tingimata oma lastega koos. Vabadust koos nautides,» selgitab ta.
    Jalgratta omanik on Tiina Mõis napilt kuu. Töökaaslased kinkisid talle ka rulluisud, nii et on võimalik koos lastega Pärnu siledatel rannapromenaadidel sõita.
    Sellest aastast tegeleb Mõis samuti tennisega. «Juhuslikult mõtlesin, mida valida. Nüüd kuulen, et kõik ümberringi mängivad tennist. Tundub, et see on üks ala, mida on leitud,» räägib ta paljude ettevõtjate ühishuvist.
    «Kui minna kuskile sooja mere äärde, ei taha inimesed tõesti minna lihtsalt mere äärde pikali. Parem võiks teha mingit sporti. Võib minna lõunamere äärde spordilaagrisse nagu vanasti,» on Tiina Mõis kindel.
    Temagi kavatseb käia Eesti eri kultuuriüritustel, ka Michael Jacksoni kontserdil. «Piletid on tõesti olemas, ma ei tea millega see lõpeb. Võib-olla me isegi läheme,» ütleb ta ja lisab, et rahvarohked üritused talle tegelikult ei meeldi.
    Pangaliidu presidendi Viktor Hüti kabineti aknast on meri kiviga visata, vaid sadamakraanad varjavad vaatevälja. Puhkuse ajal kavatseb ta Läänemere mõnusid nautida siin- ja sealpool kallast.
    «Ühe Soome sõbra kaudu on minu päralt siinsamas Helsingi külje all üks saar suvilaga, kus me elame ainult oma perega ja ei tee mitte midagi. Loeme, hingame värsket õhku ja vegeteerime. Võib-olla teeme ühe väikse mereretke,» kirjeldab ta lühidalt puhkuse parimat osa. Patareide laadimiseks on vaja südalinnast ära minna, lisab ta.
    Eesti ja Soome Rotary klubi traditsioonilises kesksuvises kalapüügis Viktor Hütt osaleb. «Pole kalapüügi fanatt, aga see on väga meeldiv tegevus,» kirjeldab ta üht oma harrastust, lubades ka teismelised tütred õngitsema viia.
    Üks osa puhkuseajast tuleb ka kodus nokitseda, arvab Hütt. Ta selgitab, et pole inimpõlgur, kuid alternatiivi korral valib üksinduse.
    Ka Hütt lubab ära käia suurimatel Eestimaa kultuuriüritustel. Pikka loetelu alustab ta Händeli vee- ja tulesümfooniaga, mis tuleb ettekandele Tamula järve ääres.
    Üritan üle minna taktikale puhata neli korda aastas, nädala kaupa, teatab Norma grupi nõukogu esimees Jüri Käo. Ta lisab, et möödunud sügisel võttis golfipuhkuse Dubais ja talvel läheb mägedesse, kas Soome või Alpidesse.
    «Mul pole mingit huvi Eestimaalt suvel ära sõita,» nendib Käo. Tänavu suvel tahab ta sõita purjelauaga. «Füüsiliselt annab see väga suure koormuse ja teisalt iga kord sa õpid midagi juurde,» kinnitab ta.
    Skuutriga sõitmist peab Käo suhteliselt tuimaks tegevuseks, mille omandab väga kiiresti, kuid mis pakub oluliselt vähem vaimule.
    Lohusalus võib Käod näha lisaks purjelauale ka seitsme ja poole meetrisel jahil. «Ma siin ühe paadi omandasin, mulle on see merevärk lapsest saati hästi lähedane olnud. Valisin plastist kaatri, et saaks kala püüda ja merel logeleda,» jätkab ta.
    Käo sõnul on ta väikest viisi kala- ja jahimees. Küti instinkt peab olema, lisab ta.
    «Iial ei kasuta ma mingeid võrke, pigem loobin spinningut. See on paras rahmeldav töö, ülakeha saab väikse koormuse. Ammu pole küll ühtegi kala saanud,» räägib ta oma harrastustest.
    Samas nendib Käo, et kui jahil või kalal midagi kätte saad, on selle realiseerimisega probleeme. See on pigem seltskonnaüritus nädalavahetuseks, ütleb ta.
    Jackson on populaarne -- ka Käo lubab augustis megastaari kontserdile minna, kuid Tamula tulevärgile ei õnnestunud tal piletit saada.
    Jüri Käo salaharrastus koolipoisiaegadest on fotograafia. «Olen soetanud endale normaalse tehnika. Kõik võimalused on olemas,» ütleb ta.
    Tallinna Kaubamaja ASi juhatuse esimees Peeter Tohver rebib kalendrist sinna ununenud juunikuu lehe ja ütleb, et puhkus ongi õige lähedal.
    Sel aastal ei võta me kindlasti mingit suuremat reisi ette, teatab ta. Välismaale on perekond Tohver sõitnud üle suve. Seekord lubab Peeter Tohver teha kindlasti aga kümnepäevase reisi Eestimaa saartel Saaremaast Ruhnuni. Minu eriti suur armastus on Vormsi, kinnitab ta.
    Tohverite pere eriline pelgupaik on talumaja Palamuse külje all. Sinnagi tahaks jõuda, ütleb ta.
    «Seal ei ole suutnud ka ükski mobiilside operaatoritest oma antenni püsti panna,» räägib Tohver rahuloluga. Meeldiv on, et seal midagi pole, lisab ta. Elekter on, aga isegi vett tuleb kaevust võtta.
    Palamuse metsiku puhkuse üks osa tuleb ilmselt kulutada heina niitmisele, sest sinna jõuab Peeter Tohver harva.
    «Kõik me tahame ühel või teisel hetkel üksi olla. Eriti kui tööl on palju inimesi ja kontakte,» selgitab ta. Üksiklaseks ja metsas uitajaks ta end siiski ei pea.
    Ka kodus Sauel tahab majaümbrus hooldamist. Sealne maavaldus suureneb ja kaubamaja tegevjuht kavatseb ise suurema osa maakujundustööst teha, ka võsa raiumise. «Kena korrastatud metsaalune,» kirjeldab ta koduümbrust tulevikus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.