Riigikantselei ametnikust sai mõisaomanik

Aadeli sõnul tekkis huvi 1400 m² suuruse mõisahoone vastu juba paar aastat tagasi. «Olen ise Haljala vallast pärit. Kuigi töötan Tallinnas, olen ka kohaliku vallavolikogu kultuuri- ja hariduskomisjoni esimees,» ütles ta.

Haljala vallavanema Jüri Sikkuti sõnul kuulus mõisahoone esmalt riigile. Vald ei olnud kohustatud hoonet munitsipaliseerima, kuid aasta tagasi ilmusid välja mõisa omanikud Saksamaalt, kes soovisid hoonet ära osta. Omanikud olid mõisahoone ja maa eest juba kompensatsiooni saanud ja seega puudus neil õigus majadele ja maadele, lausus Sikkut.

Sikkuti sõnul loobus omanik rüüstatud ja lagunenud mõisahoone tagasitaotlemisest ja kuna vallal puudusid rahalised vahendid hoone korrastamiseks, oldi sunnitud see avalikul enampakkumisel maha müüma.

Erilisi kohustusi me ostjale ette ei kirjutanud, kuid omanik peab korda tegema hoone juurde kuuluva pumbakaevu, lausus Sikkut. Peale hoone sai omanik ka seal sees elavad viis üürilist, lisas ta.

Aadeli sõnul alustab ta peagi kompromisslahendite otsimist, mis oleks üürnikele kõige paremad. «Esialgu rakendan mõned üürilised tööle mõisapargi korrastamisel,» ütles ta.

Aadeli sõnul oli tal mõisa ostmisel kaks eesmärki. Esmalt tuleb kompleks välja ehitada kui ehtne maamõis, kus saaks korraldada koolitusi nii diplomaatidele kui poliitikutele, lausus Aadel. Samas on mõisahoone sobiv paik ühisürituste ja kontsertide korraldamiseks.

Sikkuti sõnul peab mõisaomanik hoonesse investeerima miljoneid. Omanik võib soovi korral osta hoone juurde kuuluva 8,3 hektari suuruse pargi, mis on looduskaitse all.

Aadeli sõnul ostab ta mõisahoone juurde kuuluva pargi kindlasti ära ja muudab hoone koos maaga kinnistuks, mille saab pangalaenu võtmisel tagatiseks panna. Esialgse plaani kohaselt peaks mõisahoone ilme paranema tema sõnul juba viie aasta pärast. «Kavatsen laenu võtta etappidena ja hoonet järk-järgult üles ehitada. Annan endale juba praegu aru, et Vanamõisa mõisahoone ülesehitamine on minu elutöö,» lisas Aadel.