Bekkeri sadam jääb ilma naftaterminaalita
Balti Baasi ja Vene kompanii Orenburgneft vahelise kokkuleppe kohaselt pidi Bekkeri sadama naftaterminaal valmima 1997. aasta jooksul. Pert nentis, et kevadel vallandunud poliitiline kära seiskas ehitust ette valmistavad ekspertiisid ja planeerimise ning tänaseks on Orenburgneft oma kavatsustest Bekkeri sadamas loobunud.
«Orenburgneft jätkab transiiti Ventspilsi, Klaipeda ja Novorossiiski kaudu. Meie asi on klaarida ära Orenburgi ees võetud kohustused,» lausus Pert. Ta ei nõustunud avalikustama, kui suure ettemaksu on Orenburgneft terminaali ehituse ettevalmistamiseks teinud.
Raigo Pert nentis, et naftaterminaali ärajäämine ei tähenda Balti Baasile katastroofi. Perti sõnul peaks tänavu sadamast läbi käima 400 000 tonni kaupa ehk üle kahe korra rohkem kui mullu. Põhilisteks kaubaartikliteks jäävad Perti sõnul puit ja graniitkillustik.
«Kuna Orenburgneftilt investeeringut ei tule, ei suuda me sel aastal midagi uut ehitada, kuid rekonstrueerimistööd jätkuvad,» rääkis Pert. «Meie pikem äriplaan jääb endiseks: ehitada korralikult välja terminaalid ja panna uuesti tööle Bekkeri laevatehas.»
Tallinna linnavalitsuse nõunik Nathan Tõnnisson kinnitas, et Tallinn ei taotlenud Balti Baasi aktsiaid eesmärgiga need kiiresti erastada.
«Oleme huvitatud osalusest teisteski sadamates, et linnal kujuneks kindel sadamapoliitika,» ütles Tõnnisson.
Nathan Tõnnissoni andmeil on Eesti riigil vähemalt mingi osalus peale Bekkeri sadama veel seitsmes Tallinna sadamas ja nende haldamisega tegeleb ka seitse eri ministeeriumi. Piirivalvesadamas tegutseb siseministeerium, Kopli ja kesklinna sadamas teede- ja sideministeerium, miinisadamas kaitse-, Peetri sadamas majandus-, väikelennukite sadamas keskkonna- ja justiitsministeerium ning Pirita sadamas kultuuriministeerium, loetles Tõnnisson. «Isegi võhikule on selge, et olukord ei ole päris normaalne.»
Erastamisagentuuri pressiesindaja ütles, et riigile kuulunud 49 protsenti Balti Baasi aktsiaid jõuab Tallinna linna bilanssi ilmselt paari nädala jooksul. Majandusministeerium on kogu aktsiakapitali turuväärtuseks hinnanud vähemalt 30 miljonit krooni.