• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Bekkeri sadam jääb ilma naftaterminaalita

    Balti Baasi ja Vene kompanii Orenburgneft vahelise kokkuleppe kohaselt pidi Bekkeri sadama naftaterminaal valmima 1997. aasta jooksul. Pert nentis, et kevadel vallandunud poliitiline kära seiskas ehitust ette valmistavad ekspertiisid ja planeerimise ning tänaseks on Orenburgneft oma kavatsustest Bekkeri sadamas loobunud.
    «Orenburgneft jätkab transiiti Ventspilsi, Klaipeda ja Novorossiiski kaudu. Meie asi on klaarida ära Orenburgi ees võetud kohustused,» lausus Pert. Ta ei nõustunud avalikustama, kui suure ettemaksu on Orenburgneft terminaali ehituse ettevalmistamiseks teinud.
    Raigo Pert nentis, et naftaterminaali ärajäämine ei tähenda Balti Baasile katastroofi. Perti sõnul peaks tänavu sadamast läbi käima 400 000 tonni kaupa ehk üle kahe korra rohkem kui mullu. Põhilisteks kaubaartikliteks jäävad Perti sõnul puit ja graniitkillustik.
    «Kuna Orenburgneftilt investeeringut ei tule, ei suuda me sel aastal midagi uut ehitada, kuid rekonstrueerimistööd jätkuvad,» rääkis Pert. «Meie pikem äriplaan jääb endiseks: ehitada korralikult välja terminaalid ja panna uuesti tööle Bekkeri laevatehas.»
    Tallinna linnavalitsuse nõunik Nathan Tõnnisson kinnitas, et Tallinn ei taotlenud Balti Baasi aktsiaid eesmärgiga need kiiresti erastada.
    «Oleme huvitatud osalusest teisteski sadamates, et linnal kujuneks kindel sadamapoliitika,» ütles Tõnnisson.
    Nathan Tõnnissoni andmeil on Eesti riigil vähemalt mingi osalus peale Bekkeri sadama veel seitsmes Tallinna sadamas ja nende haldamisega tegeleb ka seitse eri ministeeriumi. Piirivalvesadamas tegutseb siseministeerium, Kopli ja kesklinna sadamas teede- ja sideministeerium, miinisadamas kaitse-, Peetri sadamas majandus-, väikelennukite sadamas keskkonna- ja justiitsministeerium ning Pirita sadamas kultuuriministeerium, loetles Tõnnisson. «Isegi võhikule on selge, et olukord ei ole päris normaalne.»
    Erastamisagentuuri pressiesindaja ütles, et riigile kuulunud 49 protsenti Balti Baasi aktsiaid jõuab Tallinna linna bilanssi ilmselt paari nädala jooksul. Majandusministeerium on kogu aktsiakapitali turuväärtuseks hinnanud vähemalt 30 miljonit krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Coopi äripanganduse juht: kiire kohanemisvõime aitab Eesti ettevõtjatel “täiusliku tormi” üle elada
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Twitteri aktsionäride koosolek võib lõppeda pauguga
Kolmapäevasel Twitteri aktsionäride koosolekul võib oodata "ilutulestikku" Tesla tegevjuhi Elon Muski ja Twitteri juhatuse vahel.
Kolmapäevasel Twitteri aktsionäride koosolekul võib oodata "ilutulestikku" Tesla tegevjuhi Elon Muski ja Twitteri juhatuse vahel.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: taristuehitusest investeerimise ja restoraniärini
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.