Elektrijaamad oksjonile

Ajutine vaikelu Balti ja Eesti elektrijaama erastamise ümber saab mööda. Jaak Leimann lubas eelmisel nädalal Kanal 2 esinedes, et ministeerium edastab oma arvamuse Narva elektrijaamade erastamise äriplaani kohta valitsusele 20. augustiks. Valitsusel on aega otsuse tegemiseks septembri lõpuni.

Kui valitsus kiidab olemasoleva äriplaani heaks, tuleb aasta jooksul luua ühisfirma AS Narva Elektrijaamad, mille aktsiatest kuuluks 51 protsenti RE-le Eesti Energia ja 49 protsenti NRG Energy tütarfirmale NRGenerating International.

Majandusministeeriumi asekantsler Arvi Hamburg peab aga olemasoleva äriplaani jõusse jäämist väheusutavaks. Ka Jaak Leimann väitis eelmise nädala telesaates, et ameeriklaste äriplaani järgi Eesti pool jätkata ei saa. «Äriplaani tuleb muuta,» kinnitas ta.

«Eesti riigi huvi ei ole elektribisnisega rikkaks saada,» väidab Arvi Hamburg. «Eesti riigi huvi on, et elektrienergia hind oleks võimalikult madal. NRG huvi on aga elektrienergia tootmisest kasu saada.»

Ajakirjanduses on Hamburgi, kes on tegelenud energeetikaküsimustega alates 1990. aastate algusest, sarjatud selle eest, et ta kord kiidab ameeriklaste äriplaani heaks, seejärel aga hääletab selle maha. Tegemist on kahe erineva rolliga, põhjendab Hamburg ise oma käitumist. «Mind määrati äriplaani töörühma juhtkomitee liikmeks valitsuse poolt,» selgitab ta. «Kui äriplaan valmis, tuli mängu teine roll. Nüüd pean andma majandusministrile nõu, kas selle alusel on otstarbekas leivad ühte kappi panna. Arvan, et ei ole.»

Tallinna tehnikaülikooli elektroenergeetikainstituudi direktor Mati Valdma ütleb, et NRG äriplaani põhipuudus on lähtetingimused, mis ei vasta Eesti praegusele olukorrale. «Ei saa panna kahte põhijaama kokku ja luua monopoli, mida praktiliselt ei hakka käsutama Eesti pool,» sõnab ta.

Valdma lisab, et talle on ülesande püstitus algusest peale segane olnud. «Ilmselt on keegi Eesti poolelt ameeriklasi informeerinud, et meil on kõik selge ja asi meie taha toppama ei jää,» räägib Eesti Energia haldusnõukogu ja energeetikanõukogu liige.

Valdma meelest peab Eesti ise oma energeetika arenguplaanid läbi mõtlema. «Vajame Eesti elektritootmise arengu detailset kava,» väidab ta. Arengukava praegu koostatakse ja see peaks jõudma riigikogusse sügisel.

«Mulle tundub, et Eesti Energia spetsialistid on olnud äriplaani koostamisel teatud surve all,» lisab tehnikaülikooli soojustehnikainstituudi direktor Arvo Ots.

Energeetikanõukogusse kuuluv Ots on oma arvestusmetoodika abil jõudnud järeldusele, et audiitorfirma Price Waterhouse poolt Narva elektrijaamade väärtuseks hinnatud 70 miljonit USA dollarit (1,025 mld krooni) on tegelikust hinnast 25 korda odavam. Ots sai elektrijaamade väärtuseks umbes 1,8 miljardit dollarit (26,37 mld krooni).

«Ma ei oska siinjuures täpselt arvutada know how väärtust,» lisab Ots. «Ameeriklased saavad ju tohutu kogemuse omanikuks, mis Eestil on põlevkivi põletamise alal.»

«Vanu seadmeid nii kõrgeks hinnata, nagu Ots seda teeb, pole õige,» leiab Eesti Energia peadirektor Udo-Rein Lehtse. Ta lisab, et Price Waterhouse'i spetsialistid pakkusid elektrijaamade ülemiseks hinnaks 100 miljonit USA dollarit (1,465 mld krooni).

«Hinna määramisel peame arvestama ka seda, et kui praegu on elektrijaamade võimsus 3000 MW, siis renoveeritud jaamades piisab umbes 2300st MWst,» selgitab Lehtse. «Reaalse turuhinna saaksime teada vaid avalikul pakkumisel.»

«Kui NRG äriplaani muutmiseks valmis pole, ei tähenda see veel, et ühisfirmal on kriips peal,» leiab NRG Energy Eesti esindaja Hillar Lauri. «Lõpliku otsuse peab tegema ikkagi valitsus.»

«Kompromiss on Leimanni teha,» lausub endine energeetikaminister Arvo Niitenberg. Ta tunnistab, et tema küll Leimanni nahas olla ei tahaks. «Kompromiss tähendab seda, et Leimann ei lähtuks ainult akadeemikutest ja professoritest koosneva energeetikanõukogu arvamusest,» lisab Niitenberg.

Pärast seda, kui Eesti Energia haldusnõukogu hääletas juuli keskel elektrijaamade erastamise äriplaani maha, palus Niitenberg end vabastada haldusnõukogu esimehe kohalt. Ta peab olemasolevat äriplaani heaks dokumendiks. «Aga seal on asju, mida tuleks parandada,» tunnistab ta. «Ja parandada on paljusid asju juba hilja.»

«Kohtuga ameeriklased meid äraütlemise korral ähvardada ei saa,» väidab Arvi Hamburg. 1996. aasta detsembris allkirjastatud koostöö- ja arenguleping NRG, Eesti Energia ja Eesti valitsuse vahel sätestab muu hulgas ka poolte rahalised kohustused. Kui äriplaan ei valmi ühe osapoole süül või kui aktsionäride leping jääb ühe poole süül sõlmimata, kohustub ta tasuma miljon USA dollarit trahvi. Kui äriplaan jääb vastu võtmata, sanktsioonid ei rakendu.

NRG on Hillar Lauri sõnul kulutanud äriplaani koostamiseks kaks miljonit USA dollarit.

Kui valitsus ütleb äriplaanist ära, lähevad elektrijaamad tõenäoliselt avalikule enampakkumisele. Lauri sõnul on mitmed riigiametnikud avaldanud arvamust, et olemasoleva äriplaani võiks võtta erastamise aluseks. «Kuidas on see võimalik, kui äriplaan on kuulutatud Eesti energeetikapoliitikaga mittesobivaks,» imestab ta. Kui Narva elektrijaamad avalikku müüki lähevad, siis NRG Lauri sõnul pakkumust ei esita. «Me oleme oma kaardid juba avanud,» põhjendab ta.

Arvo Niitenbergi sõnul tunneb elektrijaamade erastamise vastu huvi 3-4 maailma tuntud energeetikafirmat. «Mina ei üllatuks, kui praegu tuleks keegi neist ja pakuks meile oma äriplaani tasuta,» muheleb ta.

Eesti äri- ja pangandusringkonnad on kaubandus-tööstuskoja presidendi Toomas Lumani kaudu avaldanud arvamust, et kohalik kapital suudaks ise Narva elektrijaamade ostmiseks ameeriklaste poolt välja pakutud 70 miljonit USA dollarit investeerida.

Udo-Rein Lehtse ei välista Eesti pankade osalemist mõeldavas konsortsiumis. «Peaasi, et kiiresti leitakse investeerija Narva elektrijaamadesse,» sõnab ta.

Lehtse ütleb, et korra on juba Balti ja Eesti elektrijaam ära hinnatud. 1995. aasta lõpus oli Põhjamaade Nordic Investment Bank (NIB) valmis laenama elektrijaamade ja RE Eesti Põlevkivi rekonstrueerimiseks kuni 80 miljonit USA dollarit. Siis ilmus välja aga NRG.