- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Veel kord faktooringust ehk kes kannab faktooringuprotsessis valuutakursi kahjumi
Lihtsustatult öeldes on faktooringu näol tegemist sellise kaubandusoperatsioonide finantseerimise protsessiga, milles mingi kauba müüja müüb õiguse nõuda kauba eest tasu faktorile (kes maksab selle eest müüjale) ja faktor nõuab selle nõude sisse ostjalt vastavalt arvel esitatud tingimustele.
Eesti majanduse suurema avatuse ja ekspordi kasvuga seoses sõlmitakse järjest enam faktooringlepinguid, milles kasutatakse mitmesuguseid välisvaluutasid.
Loomulikult on võimalik sõlmida faktooringleping Eesti krooni baasil. See aga eeldab tugevat positsiooni läbirääkimistel ostjaga, mida Eesti firmadel tavaliselt ei ole.
Üldjuhul tehakse kokkulepped ostja valuutas. Valuutaga välisarveldustega kaasneb tavaliselt valuutakursi muutuse risk, mis tuleks kindlasti maandada. Paraku seda paljudel juhtudel ei tehta ning enamasti kannab seetõttu kahju müüja.
-- müüja arve 1 000 000 Soome marka 01.01.199x;
-- 90protsendiline faktooringuavanss (1 Soome mark = 2,65 krooni) ehk 2 385 000 krooni; 10 protsenti jääb faktooringureservi (1 Soome mark = 2,65 krooni) ehk 265 000 krooni;
-- faktorile laekub 01.02.199x 1 000 000 Soome marka (1 Soome mark = 2,63 krooni);
-- riski maandamist (riski maandamise kulu oli null) ei toimunud, kahjum valuutakursi muutusest 20 000 krooni (90protsendiline faktooringuavanss + 10protsendiline faktooringureserv).
Olles tutvunud Eestis pakutavate faktooringulepingute projektidega, konsulteerinud juristide ning firmajuhtidega, teen alljärgnevad üldistused:
1) faktooringlepingutes on täpselt määratlemata, kes kannab valuutakursi muutustest põhjustatud kasumid ja kahjumid;
2) faktooringlepingus «loovutab» (ei ole tähenduselt sama, mis ostab-müüb) müüja faktorile nõudeõiguse. Ostu-müügi korral on tavaliselt määratud, millised on poolte kohustused.
Hetkel kuum
Nõude loovutamisel on ebaselge, mis on nõude nõuetekohane täitmine.
Terminoloogilise ebaselguse maksab tavaliselt kinni müüja (st kannab valuutakursside muutuse kahjumi, mille võrra vähendatakse faktooringureservi).
Loogiline oleks, et erineva valuutaga faktooringuprotsessis maandaks valuutakursi muutuse riski (kannaks kulud) faktor. Müüja ei saa ju seda riski maandada, kuna nõue ei kuulu pärast selle loovutamist enam temale;
3) valuutakursi muutuse riski faktooringuprotsessis ei ole firmajuhtid veel teadvustanud. Erineva valuutaga faktooringu kaudu võib valuutakursi muutustest tekkida müüjale planeerimata kasum või kahjum;
4) müüja kannab valuutakursi muutustest tekkinud kasumi või kahjumi faktori asemel alusetult.
Faktori majandustegevusest või -tegevusetust tekkinud kulud, mida faktor peaks kandma, maksab tegelikult kinni nõude müüja.
Vaevalt et valuutakursi kahju kandnud müüja praegu faktoriga kohut käima hakkab.
Müüja seisukohalt on summad «väikesed» (kuni 30 000 krooni lepingult), mis aga summeerituna faktori kasumiaruandes annavad kokku märkimisväärse kulude kokkuhoiu (alternatiivse tulu).
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele