Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maareform tõrjub investeerijaid

    Raskused maa erastamisel on kevadel valminud rahvusvahelise välisinvesteeringute konsultatsioonibüroo FIAS uurimuse järgi peamiseks takistuseks Eestisse raha toomisel. «Kui meie juurde tuleb mõne välisfirma esindaja ja pärast meie poolt näidatud kena tutvustusvideo vaatamist ning arenenud pangandussektorist kuulmist küsib meilt informatsiooni müüdavate tööstusmaade kohta, ning meil pole midagi vastata, siis jääb tehing tihti katki,» kirjeldas Agu Remmelg Eestis valitsevat «maapuudust».
    Remmelg lisas, et nii lahkuvad ligi pooled agentuuri kaudu investeerimisvõimalusi otsivatest firmadest. Välisinvesteeringud moodustavad omakorda umbes poole kõikidest investeeringutest. Eelmisel aastal tuli välisinvestoritelt otseinvesteeringutena 1,8 miljardit krooni, selle aasta esimeses kvartalis 1 miljard krooni.
    Erinevatest kinnistusametitest saadud informatsiooni kohaselt on väliskapitalile müüdud vaid mõned maatükid. Samas on välismaalastele olnud maad võimalik müüa alates 1992. aastast. Erastamisagentuuri maamüügibüroo juhataja Mati Meeliste sõnul on maa müümine muu riigivara erastamisest ligi üheksa korda aeganõudvam.
    «Praeguseks on erastamisagentuur müünud ligi 95% ettevõtetest, nende ettevõtete all olevast maast aga vaid veidi üle 20%,» rääkis Meeliste. Peamiseks takistuseks siin on tema sõnul bürokraatlik venitamine.
    Meeliste sõnul kuulub umbes veerand nende kaudu maa ostvatest firmadest väliskapitalile. Eesti seaduste järgi müüb erastamisagentuur ainult tema kaudu erastatud ettevõtete hoonete alust maad.
    Remmelga sõnul otsivad investeerijad just kohti, kus oleks maa juba kellegi poolt ette valmistatud, nii et investeerijale jääb üle vaid seadmed sisse tuua ning tootmisega alustada. «Näiteks Ungaris ja T?ehhis on omavalitsused selle oma mureks võtnud ning seal on olemas esimesed tööstuspargid: ettevalmistatud maatükid, kus investeerija saab kohe alustada tootmisega ning kus lähedal on olemas veel ka teenindus- ja elamispinnad,» rääkis Remmelg.
    Eestis ei saa välisfirma või välismaalane osta maad ostueesõigusega (näiteks talle kuuluvate hoonete alt), ta ei saa osaleda avalikel enampakkumistel, ta ei saa maa eest tasuda järelmaksuga ning talle maa müümiseks peab olema maavanema luba. Viimase andmiseks ei näe seadus ette mingit tähtaega, kuid enne oma nõusoleku andmist peab maavanem luba küsima veel kohalikult omavalitsuselt, kelle territooriumil ostetav maa asub. Maa eest tasumisel järelmaksu õigus puudub ka suuremas osas väliskapitalile kuuluval firmal.
    Peale seadusest tulenevate takistuste segab välisinvestoreid ka seni lõpetamata maa tagastamise protsess. Selle tõttu jäi näiteks Eestisse tulemata Soome suurhulgimüügifirma Kesko investeering. Poole ostmise protsessi pealt ilmus maatükile välja potentsiaalne omanik ning umbes 80 mld kroonise aastakäibega firma otsustas oma investeeringu suunata hoopis Skandinaavia riikidesse.
    Maa ostmise asemel kasutavad paljud firmad esimese etapina maakasutus- või hoonestusõiguse saamist. Viimane on levinud eriti Tallinnas, kus omavalitsus eelistab hoonestusõiguse konkursi korras andmist maa müümisele. Mõlemad õigused annavad omanikele ostueesõiguse, juhul kui võim otsustab maatüki müügile anda.
    Aktsiaseltsi Neste Oil tegevjuht Tõnu Mõttus kinnitas, et suurem osa Neste tanklate alust maad on saadud pikaajaliste hoonestusõigustega, mis aktsiaseltsile tähendab peaaegu sama. Hoonestusõiguse saab omanik anda alates 36st kuni 99 aastani.
    «Kindlasti on meil plaanis saada maa omanikuks, kuid millal ja kuidas see teoks saab, ei oska kahjuks öelda. Kindlasti on see ka bürokraatlik probleem, kuid ma usun, et me saame selle lahendatud,» rääkis Mõttus.
    Neste jaama haldava OÜ Uusoktaan ainuomanik Jaak Tammik märkis, et kuna tema ei ole bensiinijaama omanik, siis temale pole maaküsimus probleem. Tähtis on jaama asukoht, lisas ta.
    Eestisse investeerimise probleeme käsitlevas uurimuses soovitab FIAS kaotada kõik välisinvesteerijaid diskrimineerivad sätted maa ostmisel, välja arvatud strateegilise tähtsusega aladel ning valmistada ette tööstusmaad, kus maa ostmine oleks investorile tunduvalt lihtsam.
    Koostöös Eesti välisinvesteeringute agentuuriga loob Kristiine Ärikeskuse AS lähiajal esimese sellise maavalduse Muuga sadama lähistel.
    FIAS soovitab ka lähiajal anda riiklikel agentuuridel kindla tähtajaga müügiks maa, mida otseselt majandustegevuseks ei kasutata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Credit Suisse ostab appikarjena 3 miljardi eest võlakirju tagasi Lühikeseks müümine on neljakordistunud
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Balti börsid jätkasid tõusuvees
Balti turud jätkasid täna taas tõusuga, Baltic Benchmark sulgus täna 0,14% plussis. Riia börs tõusis enim 1,89%, Tallinna börs kerkis 0,15% ning Vilniuse börs muutust ei näidanud.
Balti turud jätkasid täna taas tõusuga, Baltic Benchmark sulgus täna 0,14% plussis. Riia börs tõusis enim 1,89%, Tallinna börs kerkis 0,15% ning Vilniuse börs muutust ei näidanud.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Matti Maasikas: sõja olukorras mõeldakse sõjast, muu on spekulatsioon
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Redgate: Eesti võlakirjade riskimarginaal on kiirelt tõusnud
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.

Olulisemad lood

Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.