Maareform tõrjub investeerijaid

«Praeguseks on erastamisagentuur müünud ligi 95% ettevõtetest, nende ettevõtete all olevast maast aga vaid veidi üle 20%,» rääkis Meeliste. Peamiseks takistuseks siin on tema sõnul bürokraatlik venitamine.

Meeliste sõnul kuulub umbes veerand nende kaudu maa ostvatest firmadest väliskapitalile. Eesti seaduste järgi müüb erastamisagentuur ainult tema kaudu erastatud ettevõtete hoonete alust maad.

Remmelga sõnul otsivad investeerijad just kohti, kus oleks maa juba kellegi poolt ette valmistatud, nii et investeerijale jääb üle vaid seadmed sisse tuua ning tootmisega alustada. «Näiteks Ungaris ja T?ehhis on omavalitsused selle oma mureks võtnud ning seal on olemas esimesed tööstuspargid: ettevalmistatud maatükid, kus investeerija saab kohe alustada tootmisega ning kus lähedal on olemas veel ka teenindus- ja elamispinnad,» rääkis Remmelg.

Eestis ei saa välisfirma või välismaalane osta maad ostueesõigusega (näiteks talle kuuluvate hoonete alt), ta ei saa osaleda avalikel enampakkumistel, ta ei saa maa eest tasuda järelmaksuga ning talle maa müümiseks peab olema maavanema luba. Viimase andmiseks ei näe seadus ette mingit tähtaega, kuid enne oma nõusoleku andmist peab maavanem luba küsima veel kohalikult omavalitsuselt, kelle territooriumil ostetav maa asub. Maa eest tasumisel järelmaksu õigus puudub ka suuremas osas väliskapitalile kuuluval firmal.

Peale seadusest tulenevate takistuste segab välisinvestoreid ka seni lõpetamata maa tagastamise protsess. Selle tõttu jäi näiteks Eestisse tulemata Soome suurhulgimüügifirma Kesko investeering. Poole ostmise protsessi pealt ilmus maatükile välja potentsiaalne omanik ning umbes 80 mld kroonise aastakäibega firma otsustas oma investeeringu suunata hoopis Skandinaavia riikidesse.

Maa ostmise asemel kasutavad paljud firmad esimese etapina maakasutus- või hoonestusõiguse saamist. Viimane on levinud eriti Tallinnas, kus omavalitsus eelistab hoonestusõiguse konkursi korras andmist maa müümisele. Mõlemad õigused annavad omanikele ostueesõiguse, juhul kui võim otsustab maatüki müügile anda.

Aktsiaseltsi Neste Oil tegevjuht Tõnu Mõttus kinnitas, et suurem osa Neste tanklate alust maad on saadud pikaajaliste hoonestusõigustega, mis aktsiaseltsile tähendab peaaegu sama. Hoonestusõiguse saab omanik anda alates 36st kuni 99 aastani.

«Kindlasti on meil plaanis saada maa omanikuks, kuid millal ja kuidas see teoks saab, ei oska kahjuks öelda. Kindlasti on see ka bürokraatlik probleem, kuid ma usun, et me saame selle lahendatud,» rääkis Mõttus.