Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võitlus Läti Panga presidendi koha pärast

    Läti päevaleht Diena tsiteerib Läti Panga infoosakonna teadet, et mõjukad ringkonnad ähvardavad takistada Einars Rep?e tagasivalimist. Ilmselt on selle põhjus Rep?e väide, et Liechtensteini afääri on organiseerinud isikud, kes kuuluvad Läti võimueliiti ja kes soovivad rikastuda riikliku energiafirma kulul. Panga president nõuab selle korruptsiooniskandaali põhjalikku uurimist.
    Läti peaprokuratuur, mis 30. juulil algatas Latvenergo ja Liechtensteini firma vahelist tehingut uurides kriminaalasja, on Latvenergo kadunud 3 miljoni lati asjus üle kuulanud hulga ametiisikuid, nende seas ettevõtte presidendi Edgar Birkansi. Tunnistusi on andnud ka Baltija panga likvideerija David Berry, kes tänavu 6. mail kandis Latvenergo 10 miljoni lati suuruse võla õiguse üle Liechtensteini firmale International Finance Company Establishment (IFCE). Pärast võlaõiguse ülekandmist maksis Latvenergo ilma vajalikke dokumente nõutamata offshore-firmale 8 miljonit latti, millest 5 miljonit sai Baltija pank ja 3 miljonit jäi IFCE arvele. Esialgu ei ole selge, kus asuvad praegu need kolm miljonit latti.
    Prokuratuurile on tunnistusi andnud ka Läti Panga president Einar Rep?e, kes pöördus nädal pärast raha ülekandmist, 3. juulil, peaprokuratuuri poole avaldusega kontrollida tehingu seaduslikkust.
    Lähiajal on prokuratuuril kavas üle kuulata Läti erastamisagentuuri peadirektor Janis Naglis ja agentuuri nõukogu liikmed, kes Latvenergo tehingu heaks kiitsid.
    Läti opositsioonilise rahvaliikumise Läti Eest parlamendifraktsioon otsustas esitada Elmars Zelgalvise kandidatuuri Läti Panga presidendi kohale.
    Zelgalvise programm näeb ette suurendada keskpanga rolli riigi majandusarengu suunamisel ning luua hoiuste kaitsemehhanism.
    Liikumise Läti Eest arvates on panga praeguse presidendi Einars Rep?e juhtimise all lati stabiilsus omandanud «abstraktse väärtuse» ning seda ei ole rakendatud majanduse vankri ette, ütles partei parlamendifraktsiooni juht Karlis Cerans.
    Cerans ütles, et partei ei eita Rep?e saavutatud edu, kuid leiab, et ta on teinud mitu jämedat viga, mille näideteks on 1994. aasta pangakriis, lõtv kontroll kommertspankade üle ning liigne sõltuvus välismaistest auditeerimisfirmadest.
    Zelgalvis on majandusprofessor. Lühikest aega oli ta parlamendi eelarve- ja rahanduskomisjoni esimees.
    Keskpanga praeguse presidendi Einars Rep?e kandidatuuri toetavad ametlikult neli fraktsiooni: Läti Tee, Isamaale ja Vabadusele Liit, Talurahvaliit ning Rahvusliku Reformipartei ja roheliste koalitsioon. Nimetatud koalitsioonide kontrolli all on 49 kohta 100-liikmelises Läti parlamendis. BNS-ETA-DI-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Credit Suisse ostab appikarjena 3 miljardi eest võlakirju tagasi Lühikeseks müümine on neljakordistunud
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Goldman Sachs ootab ulmelist nafta hinna tõusu
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Matti Maasikas: sõja olukorras mõeldakse sõjast, muu on spekulatsioon
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Redgate: Eesti võlakirjade riskimarginaal on kiirelt tõusnud
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.

Olulisemad lood

Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.