Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksud on Eesti riigis mõtestamata

    Oleme ausad ja tunnistame kõik, et ega makse nagu maksta ei tahaks. Tulusid varjataksegi sel samal põhjusel ja seda ei tehta üksi Eestis.
    Kui nüüd edasi mõtelda, siis mida suuremad on maksud, seda suurem on ka soov tulusid varjata. On ka teine pool, s.o riik, kes peab makse saama oma eksisteerimiseks.
    Viimasel ajal on palju räägitud teistest riikidest, kus tulumaksuseadus on raamatutesse kirjutatud, aga on unustatud hoopis, et seal on ka maksumaksjate ja eriti suurte maksumaksjate mõtestamise seadused raamatutesse kirjutatud.
    Samuti on nendes riikides raamatutesse kirjutatud see, mis siis juhtub ja millised karistused (need on väga ranged) on siis, kui tulusid varjatakse. Selle seaduse ees on kõik nendes riikides võrdsed, nii presidendid kui ka ettevõtjad.
    Siit minu mõtteavaldus alguse saabki. Iga inimene arvutab omamoodi, aga kui valikud on väga selged, jõuab enamik inimesi sama tulemuseni.
    Mis juhtub Eestis, kui tulu varjad? Minu vastus tundub mõnelegi demagoogiline, aga ei juhtu ju mitte midagi. Minu teada ei istu ükski maksupettur maksude mittemaksmise eest kinnipidamisasutuses.
    Firmad, kes on maksud lihtsalt maksmata jätnud, on kas riigile kuuluvad asutused või lihtsalt riigiasutused. Väikeettevõtted, kes sama tegevust harrastavad, jõuavad alati enne pankrotti kõik muud arved tasuda peale maksude.
    See on küll väike kõrvalepõige puhtast füüsilise isiku tulumaksust, kuid hea näide selle kohta, et maksude maksmine ei ole Eesti riigis «tervisele kahjulik».
    Samas, kui jätad maksud maksmata, saad tuntavat tulu. Kui oled ise veel firma omanik, siis on see tulu lausa arvestatav, sest lisandub peale oma isikliku tulu deklareerimata jätmist tulumaksule veel sotsiaal- ja haigekassamaks. Lihttööline võidab oma tulu deklareerimata jätmisel puhtalt tulumaksu.
    Kui nüüd keegi vaidleb vastu ja ütleb, et petturid püütakse kinni ja ei tea kõik, mis nendega peale püüdmist küll tehakse, siis lubage muiata.
    Seda kasvõi seepärast, et tulu varjajate armee on palju suurem ja kahjuks ka kokkuvõttes spetsialiseeritum, miks mitte ka haritum ning lihtsalt targem kui püüdjate armee.
    See polegi minu tarkus, seda on nendel teistel maadel, millest räägitakse koos progresseeruva tulumaksu ideega, juba ammu aru saadud ja seepärast ongi aastakümneid tagasi nendes riikides tegeldud maksude maksmise mõtestamisega.
    Miks võiks Eestis maksu maksta? Minu meelest ei ole selleks mingit põhjust.
    Pension ei sõltu sellest, palju maksu makstakse. Arsti juures ei huvita kedagi, palju palka saad, vaatamata sellele et suurepalgalisele tuleb hüvitada 80% palgast haiguse ajal. Töötu abiraha ei sõltu eelnevast ametlikust sissetulekust.
    Väiksepalgaline jääb peale tulu deklareerimist ilma oma sotsiaaltoetustest. Töötu jääb ilma oma töötu abirahast, kui tulu deklareerib.
    Pealegi ei soostu tööandja tunnistama, et ta oma töötajale nii ja nii palju palka maksab, sest seejärel tuleb maksta ju ka sotsiaalmaks ja haigekassamaks, jne, jne.
    See ongi kõige suurem tegemata töö Eesti riigis ja pärast selle töö ärategemist, kui juba normaalne protsent kõigist võimalikest maksudest laekub, võiks hakata rääkima progresseeruvast tulumaksust.
    Enne maksumaksmise mõtestamist on isegi väheke kohtlasevõitu sellest rääkida, sest seda enam tuleks juurde ümbrikupalkasid ja omanikel läheks aina tihedamini segi firma ja isiklikud kulud.
    Mul on siiski üks ettepanek, kuidas maksud kätte saaks ja progresseeruvalgi tulumaksul oleks mõtet: riik peaks tegema raamatupidamise monopoli ja kõikidele ettevõtetele peale suruma oma teenuse.
    Selliselt õnnestuks saada tulud oma kontrolli alla, muidugi juhul kui riigitöötajad altkäemaksu ei võtaks.
    (Kes mind ei tunne, võtku seda viimast lauset tõsiselt.)
  • Hetkel kuum
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Musk kergitas oma tehistaibu idu väärtuse 18 miljardini
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Arengutreener Sandra Sillamaa avaldas, kuidas suutis taastuda läbipõlemisest
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Eestlased ei võta rahatarkust praktikasse just nendel põhjustel
Eestlaste puhul on väga huvitav, et tahetakse muudkui targemaks saada, aga teadmiste praktikasse rakendamine tuleb palju vaevalisemalt, seda ka rahatarkuse puhul, rääkis investor ja ettevõtja Triin Hertmann.
Eestlaste puhul on väga huvitav, et tahetakse muudkui targemaks saada, aga teadmiste praktikasse rakendamine tuleb palju vaevalisemalt, seda ka rahatarkuse puhul, rääkis investor ja ettevõtja Triin Hertmann.