• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Finnet saab Unineti kontrollpaki

    Aktsiate müük Finnet Internationalile on Unineti juhatuse liikme Taavi Talviku sõnul loogiline jätk kahe firma vahelisele pikaajalisele koostööle. Unineti aktsiakapital suurenes 1,2 mln kroonini ning Finnet International lubas Talviku andmeil kolme aasta jooksul Uninetti investeerida 16 miljonit krooni.
    «Kuigi Finnet International omandas suurema osa aktsiatest, jääb firma juhtimine ikkagi seniste omanike kätte. Finnet on meile strateegiline investor,» kinnitas Talvik, lisades et kogu aktsiaemissioonist saadud raha suunatakse Unineti andmesidevõrgu arengusse.
    Unineti nõukogu esimees Markku Lempinen, kes töötab ka Finnet Internationalis, rääkis, et praegu pole investeeringud veel täpselt kindlaks määratud. «Küll aga kavatseme me teha Uninetti pikaajalisi investeeringuid,» kinnitas Lempinen.
    Finneti gruppi, mille eelmise aasta kogukäive oli üle 16,9 miljardi krooni, kuulub ka Radiolinja OY, mis haldab Eesti suuruselt teist mobiiltelefonisidevõrku. Talvik kinnitas siiski, et koostööd Radiolinjaga andmeside vallas Uninet lähiajal teha ei kavatse. «Mobiilsideteenuste hinnad on praegu veel nii kõrged, et andmesidele läbi mobiiltelefonide poleks piisavalt kliente,» rääkis Talvik.
    Uninet peab Talviku sõnul oma peamisteks klientideks firmasid, kes soovivad omada suuri sisevõrke. Väikeklientide teenindamine ja Interneti-teenuste pakkumine jääb tema sõnul teisejärguliseks. Praegu pakub Uninet üle-eestilisi püsiliine 15 firmale.
    Unineti eelmise aasta käive oli 6 mln krooni. Talviku hinnangul omab Uninet umbes veerandit Eesti andmesideturust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.