Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas maksupettustevastane võitlus on olnud tõhus?

    Seni on riik ainult pläägu-tanud maksupettuste teemal. Siiamaani peetakse silmagi pilgutamata Tallinnas ja teistes linnades suuri turge, mis ei allu mitte mingisugusele maksukontrollile.
    Ega maksukogumine ei tähenda ainult seda, et käed selja taha. Maksukogumine tähendab, et tuleb inimesele mõtestada maksude maksmine. Inimesele tuleb selgeks teha, mis ta selle eest saab, et makse maksab. Kui näiteks pension sõltub sissetulekust, siis lihtinimene ei lase enam endal palka pesta. Kui mina maksaksin mustalt palka, siis saadaks minu töötaja mu kohe seenele, sest ta soovib tulevikus saada suuremat pensioni.
    Minu isikliku arvamuse kohaselt jääb riigil saamata 20--30% maksudest. Selle protsendi väikegi vähenemine annaks riigile suurt tulu. Ma olen veendunud, et pensioni sidumine palgaga suurendab kohe tulumaksu laekumist 10 protsenti.
    Oma tõhususe poolest meeldib mulle üks maksupettuste vastu võitlemise meetod, mida kasutati nendes riikides, kus pärast sõda olid samasugused probleemid nagu praegu Eestis. Seal kasutati pealekaebamist ja inimene, kes kaebab saab selle eest ka tasu. See on minu arust ainukene ja väga tõhus abinõu, mis oleks riigile ka fantastiliselt kasulik. Ma ei tea, kas 20. sajandi lõpus kõlbab seda hakata kasutada, aga ma olen kuulnud, et see võte toimib Soomes tänapäevani hästi. Ma ei tea, kas inimestele selle eest makstakse, aga nende infot kasutatakse.
    Minu hinnangul on riik maksupettuste vastu võitlemisel seni küll väga nõrk olnud. Ma tean selle asja teist poolt ka ja sellepärast ma arvan, et kui Eesti riik tahaks riigi nime tõsisemalt väärida, siis oleks pidanud sellise töögrupi juba ammu käivitama.
    On olnud juhuseid, et maksuvaidluste korral ei ole kohus selgitanud, kes on süüdi, vaid kohtus on selgunud kummal poolel on paremad advokaadid.
    Tänu sellele on ilmseid maksupettusi pea peale pööratud ja riik on lolliks tehtud. Maksupettuse eest pole Eestis praktiliselt keegi tõsiselt karistada saanud.
    Tavaliselt on maksupetturitel rohkem raha kui riigil ja kui uurimine on kehvasti läbi viidud ja protseduurireegleid pole kirjaoskuslikult täidetud, siis tehaksegi riik lolliks. Sellepärast on riigil väga suured summad kaduma läinud.
    Riigil on viimane aeg hakata maksupettuste vastu võitlema.
    Kui siin mõned mehed ajavad taga proportsionaalset tulumaksu, siis riigil oleks kõigepealt vaja see raha üles korjata, mis maas vedeleb või tõmbetuulega korstnast välja lendab. Ja kui olemasolev süsteem töötab, alles siis saab hakata mõtlema maksusüsteemi muutmise peale. Kõigepealt tuleb aga süsteem korralikult tööle panna.
    Ma arvan, et umbes 20 protsenti jääb riigil maksudest saamata. Tõhusam maksupettustevastane võitlus aitab tervendada ka Eesti ettevõtlusmaastikku.
  • Hetkel kuum
Mark Gerassimenko: lahendame KOVide rahastuse riigieelarvest sentigi kulutamata!
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Müller: intressimäärade tõstmine jätkub, kuid suurem osa on juba seljataga
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Kriisi asemel näevad ingelinvestorid võimalusi
Hoolimata sõjast ja kriisist väidavad ingelinvestorid, et võimalused uusi idufirmasid tabada on head ning Eesti on suurepärane paik, kus leida tulusaid kohti raha paigutamiseks. Meeles tuleb vaid pidada – alati vaata, kes on idee ja ettevõtmise taga. Ja arvesta võimalusega, et kogu raha ära põleb.
Hoolimata sõjast ja kriisist väidavad ingelinvestorid, et võimalused uusi idufirmasid tabada on head ning Eesti on suurepärane paik, kus leida tulusaid kohti raha paigutamiseks. Meeles tuleb vaid pidada – alati vaata, kes on idee ja ettevõtmise taga. Ja arvesta võimalusega, et kogu raha ära põleb.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Juht laveerib coach'i rollis tundliku infoga
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
"Venelased ei peaks mitte üksnes kaotama, vaid ka nägema, et kuningas on alasti" Suur intervjuu Kiievist!
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
KÜSITLUS | Millised küberründed on teie firmat tabanud, mida olete neist õppinud?
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Putin: paigutame tuumarelvad Valgevenesse Täiendatud!
Venemaa viib Valgevenesse taktikalised tuumarelvad esimest korda pärast 1990. aastate keskpaika, vahendab Reuters Vladimir Putini öeldut.
Venemaa viib Valgevenesse taktikalised tuumarelvad esimest korda pärast 1990. aastate keskpaika, vahendab Reuters Vladimir Putini öeldut.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.