Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas maksupettustevastane võitlus on olnud tõhus?
Seni on riik ainult pläägu-tanud maksupettuste teemal. Siiamaani peetakse silmagi pilgutamata Tallinnas ja teistes linnades suuri turge, mis ei allu mitte mingisugusele maksukontrollile.
Ega maksukogumine ei tähenda ainult seda, et käed selja taha. Maksukogumine tähendab, et tuleb inimesele mõtestada maksude maksmine. Inimesele tuleb selgeks teha, mis ta selle eest saab, et makse maksab. Kui näiteks pension sõltub sissetulekust, siis lihtinimene ei lase enam endal palka pesta. Kui mina maksaksin mustalt palka, siis saadaks minu töötaja mu kohe seenele, sest ta soovib tulevikus saada suuremat pensioni.
Minu isikliku arvamuse kohaselt jääb riigil saamata 20--30% maksudest. Selle protsendi väikegi vähenemine annaks riigile suurt tulu. Ma olen veendunud, et pensioni sidumine palgaga suurendab kohe tulumaksu laekumist 10 protsenti.
Oma tõhususe poolest meeldib mulle üks maksupettuste vastu võitlemise meetod, mida kasutati nendes riikides, kus pärast sõda olid samasugused probleemid nagu praegu Eestis. Seal kasutati pealekaebamist ja inimene, kes kaebab saab selle eest ka tasu. See on minu arust ainukene ja väga tõhus abinõu, mis oleks riigile ka fantastiliselt kasulik. Ma ei tea, kas 20. sajandi lõpus kõlbab seda hakata kasutada, aga ma olen kuulnud, et see võte toimib Soomes tänapäevani hästi. Ma ei tea, kas inimestele selle eest makstakse, aga nende infot kasutatakse.
Minu hinnangul on riik maksupettuste vastu võitlemisel seni küll väga nõrk olnud. Ma tean selle asja teist poolt ka ja sellepärast ma arvan, et kui Eesti riik tahaks riigi nime tõsisemalt väärida, siis oleks pidanud sellise töögrupi juba ammu käivitama.
On olnud juhuseid, et maksuvaidluste korral ei ole kohus selgitanud, kes on süüdi, vaid kohtus on selgunud kummal poolel on paremad advokaadid.
Tänu sellele on ilmseid maksupettusi pea peale pööratud ja riik on lolliks tehtud. Maksupettuse eest pole Eestis praktiliselt keegi tõsiselt karistada saanud.
Tavaliselt on maksupetturitel rohkem raha kui riigil ja kui uurimine on kehvasti läbi viidud ja protseduurireegleid pole kirjaoskuslikult täidetud, siis tehaksegi riik lolliks. Sellepärast on riigil väga suured summad kaduma läinud.
Riigil on viimane aeg hakata maksupettuste vastu võitlema.
Kui siin mõned mehed ajavad taga proportsionaalset tulumaksu, siis riigil oleks kõigepealt vaja see raha üles korjata, mis maas vedeleb või tõmbetuulega korstnast välja lendab. Ja kui olemasolev süsteem töötab, alles siis saab hakata mõtlema maksusüsteemi muutmise peale. Kõigepealt tuleb aga süsteem korralikult tööle panna.
Ma arvan, et umbes 20 protsenti jääb riigil maksudest saamata. Tõhusam maksupettustevastane võitlus aitab tervendada ka Eesti ettevõtlusmaastikku.