Raha läheb teenima lõunasse

Vaatamata möödunud nädalal Moody'se poolt Eestile antud oodatust kõrgemale riigireitingule Baa1 leiavad maaklerid, et see ei mõjuta langustrendil olevat kohalikku aktsiaturgu.

Küll aga muudab Eestit muuhulgas T?ehhi ja Kreekaga võrdlev reiting konkreetsemaks Eesti pankade ja suurettevõtete raha laenamise välismaalt. Kui sellega kaasnevad ka edaspidised positiivsed makromajanduslikud uudised, mõjutab see pikemas perspektiivis ka väärtpaberiturgu.

Börsistatistikast järeldub, et välisinvestorite osakaal Eesti väärtpaberiturul ei ole viimase poole aastaga oluliselt muutunud ja jääb endiselt umbes kolmandikuni.

Lootus, et pärast reitingut avastavad Eesti ka näiteks pensionifondid või institutsioonid, kes seni riigireitinguta aktsiaturule investeerida ei tohtinud, jääb väikeseks. Eesti jääb ikka atraktiivseks vaid riskikapitalile.

«Ma ei usu, et ükski välisinvestor oleks jätnud Eesti turule tulemata sellepärast, et puudub riigireiting,» on kindel HF Kapitali juhataja Margus Uudam.

Hoiupanga Läti ja Leedu aktsiadiiler Lauri Lind sõnab, et investeerimisotsused tehakse ettevõtte majandustulemuste põhjal, riigi näitajad ei ole kõige olulisemad.

Uudami sõnul dikteerivad turgu Balti riikides Eesti suurinvestorid. Kui Eestis on hinnatõus olnud, liigub raha siit välja. Seejärel tõusevad hinnad lõunanaabrite juures, kasum võetakse välja ja raha liigub tagasi Eestisse, kus kõik hakkab jälle otsast peale.

Sellise skeemi korral jäävad kannatajateks väikeinvestorid -- pankade algatatud hinnalangus Tallinnas tabab just neid kõige valusamini, kasumilootuses raha investeerimine siinsete pankade ülespumbatud Läti või Leedu turule võib algatada ka seal Eesti analoogi. Ring saab täis.

Sten Sumbergi kinnitusel on Leedus juba märgata ostusurvet, mida võib seostada Eestist pärit investeeringutega. Viimase kuuga on ka Riia börsi indeks kasvanud ligi viiendiku.

Lõunanaabrite endi investeerimisaktiivsus koduturgudel on seni tagasihoidlik, nagu ka turu kogukäive. Suvel polnud harvad juhused, kus sealsete juhtaktsiatega tehti päevas vaid üks-kaks tehingut.

Seega tuleks Läti ja Leedu aktsiaturul olla tähelepanelik, et mitte osta vähelikviidseid aktsiaid, mille müümisel võib raskusi tekkida.

HF Kapitali juhataja Margus Uudam hindas hetkel perspektiivikamaks Läti aktsiaturgu, kus investoril on lihtsam tegutseda ja ka riigil on parem potentsiaal. Viimast seetõttu, et kriteeriumiks on valitsevad suhted Venemaaga, mis lubavad prognoosida, et lähema viie aasta jooksul kujuneb Riia suureks finantskeskuseks.

Lauri Lind hindab mõlemat turgu perspektiivseks, millel on tõusuruumi oluliselt rohkem kui kohalikul Eesti turul. Samas märgib Lind, et aeg, kus sealsed aktsiad olid oluliselt alla hinnatud, on möödas.

EstiB-Talinvesti portfellihaldur Hannes Raag juhib tähelepanu sellele, et Läti ja Leedu turul on raske teha finantsvõimendust, sest tulevikutehingute turul ei ole midagi ja ka repotamine (laenamine väärtpaberite tagatisel) on raskendatud.

Läti ja Eesti keskdepositooriumide vahel sõlmitud leping lubab hoida Läti aktsiaid siin ja vastupidi. Kuigi ükski Läti ettevõte pole veel Tallinna börsil noteeritud, on kauplemine muutunud investori jaoks lihtsamaks.

Lind selgitab, et nüüd on võimalik teha Läti aktsiatega börsiväliseid tehinguid ka Eestis. Üks kanne maksab 13 latti (325 krooni).

Veel kallim on kaubelda Leedu väärtpaberitega, sest Leedu börs võtab iga tehingu pealt 0,25 protsenti teenustasu. Spekulatiivne investor kaotab seega Leedus komisjonitasudega tunduvalt rohkem kui Lätis. Lind soovitab Leedus teha rohkem pikaajalisi investeeringuid.