Raha läheb teenima lõunasse

Vaatamata möödunud nädalal Moody'se poolt Eestile antud oodatust kõrgemale riigireitingule Baa1 leiavad maaklerid, et see ei mõjuta langustrendil olevat kohalikku aktsiaturgu.

Küll aga muudab Eestit muuhulgas T?ehhi ja Kreekaga võrdlev reiting konkreetsemaks Eesti pankade ja suurettevõtete raha laenamise välismaalt. Kui sellega kaasnevad ka edaspidised positiivsed makromajanduslikud uudised, mõjutab see pikemas perspektiivis ka väärtpaberiturgu.

Börsistatistikast järeldub, et välisinvestorite osakaal Eesti väärtpaberiturul ei ole viimase poole aastaga oluliselt muutunud ja jääb endiselt umbes kolmandikuni.

HF Kapitali juhataja Margus Uudam hindas hetkel perspektiivikamaks Läti aktsiaturgu, kus investoril on lihtsam tegutseda ja ka riigil on parem potentsiaal. Viimast seetõttu, et kriteeriumiks on valitsevad suhted Venemaaga, mis lubavad prognoosida, et lähema viie aasta jooksul kujuneb Riia suureks finantskeskuseks.

Lauri Lind hindab mõlemat turgu perspektiivseks, millel on tõusuruumi oluliselt rohkem kui kohalikul Eesti turul. Samas märgib Lind, et aeg, kus sealsed aktsiad olid oluliselt alla hinnatud, on möödas.

EstiB-Talinvesti portfellihaldur Hannes Raag juhib tähelepanu sellele, et Läti ja Leedu turul on raske teha finantsvõimendust, sest tulevikutehingute turul ei ole midagi ja ka repotamine (laenamine väärtpaberite tagatisel) on raskendatud.

Läti ja Eesti keskdepositooriumide vahel sõlmitud leping lubab hoida Läti aktsiaid siin ja vastupidi. Kuigi ükski Läti ettevõte pole veel Tallinna börsil noteeritud, on kauplemine muutunud investori jaoks lihtsamaks.

Lind selgitab, et nüüd on võimalik teha Läti aktsiatega börsiväliseid tehinguid ka Eestis. Üks kanne maksab 13 latti (325 krooni).

Veel kallim on kaubelda Leedu väärtpaberitega, sest Leedu börs võtab iga tehingu pealt 0,25 protsenti teenustasu. Spekulatiivne investor kaotab seega Leedus komisjonitasudega tunduvalt rohkem kui Lätis. Lind soovitab Leedus teha rohkem pikaajalisi investeeringuid.