• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Silmet loodab vabaneda miljonite maksmisest

    Tõnis Kaasiku sõnul ei lahenda Silmeti keskkonnamaksudega pankrotti ajamine 8 miljonit kuupmeerit tehnoloogilisi jäätmeid sisaldava hoidla probleeme. Tänavu jaanuaris sõlmitud erastamislepingus ning juunis allakirjutatud lepingu lisas on fikseeritud Silmeti uue omaniku keskkonnaalaste investeeringute kohustus 98 miljoni krooni ulatuses.
    Vastavalt lepingu lisale moodustatakse senise Silmeti baasil kolm iseseisvat juriidilist isikut -- põhitootmine, soojuselektrijaam ja ASi Ökosil nime all ökoloogiakeskus.
    Ökoloogiakeskuse omanike ringi tahetakse kaasata peale Silmeti enda veel ka Eesti riik ning keegi välisinvestoritest. Kaasiku sõnul on seni kõneldud Põhjamaade investeerimispangaga NEFCO, kes on tänaseks andnud nõusoleku osaleda Ökosili äriplaani väljatöötamises. Räägitud on ka Rootsi radioaktiivjäätmete töötlejatega.
    Kaasik täpsustas, et Silmeti keskkonnakaitse kulutusteks kavandatud 98 miljonit krooni on peaasjalikult mõeldud uute jäätmevaeste tehnoloogiate evitamiseks ja tehase jäätmemajanduse korrastamiseks koos uue jäätmehoidla rajamisega, milleks tegelikult kulub kavandatust 10 miljonit krooni rohkem. Olemasoleva jäätmehoidla keskkonnakaitseline ohustamine ja konserveerimine maksab aga seniste arvutuste kohaselt 455 miljonit krooni. Tõnis Kaasik oli seda meelt, et need summad tuleb leida nii riigieelarvest kui ka küsida tagastamatu abina rahvusvahelistelt organisatsioonidelt.
    Ida-Viru maavalitsuse keskkonnaameti juhataja Aado Endoja meelest pole Silmeti uus juhtkond jõudnud endale keskkonnaprobleeme lõpuni selgeks teha. «Nad võivad küll kõrgemal tasemel, st ministeeriumis kõike rääkida, kuid seadusega kehtestatust pole Silmet kinni pidanud,» ütles Endoja.
    Ida-Virumaa keskkonnajuhi sõnul tekkis segadus sellest, et kohalik keskkonnaamet polnud nõus Silmeti pakutud arvudega tekitatud saastekahju kohta ning ettevõttele anti täiendavalt aega nende korrigeerimiseks, mida aga Silmet ei teinud.
    Endoja arvates on kompromissi leidmine saastekahju määramisel küllalt keerukas protsess ning selleks peavad mõlemad pooled teemat valdama. Endoja ütles, et iga kompromissi peale nad minna ei saa ja kohtu poole pöördumise vältimatus tuleneb juba seadusest. See, kas Silmetil tuleb maksta 72 miljonit krooni või tunduvalt vähem, selgub Endoja sõnul juba kohtus. Ta ei välistanud samas ka kohtuvälise lahendi võimalikkust.
    Silmeti omaniku, ASi Ephag tegevdirektori Neeme Jõgi väitel on Silmet tänavu investeerinud keskkonnakaitsesse ligi 7 miljonit krooni. Aado Endoja ütles, et tema ei saa seda küll kinnitada. «Võib-olla on nad oma investeeringute hulka arvanud ka riigi eraldatud 4 miljonit krooni jäätmehoidla tammi kindlustamiseks,» arvas Endoja, kelle meelest peaks kohalikul keskkonnakaitseametil olema täielik ülevaade ettevõttes tehtavatest keskkonnaalastest kulutustest.
    Neeme Jõgi ütles, et Silmeti erastamislepingu kohaselt lõi AS Ephag Silmeti Grupi aktsiakapitali augusti lõpus, tasudes Ühispangas avatud arvele 40 miljonit krooni. Erastamisagentuur on oma kirjaga kinnitanud, et Ephag on sellega oma investeerimiskohustuse täitnud. Hetkel ei kuulu riigile Silmetis ühtegi aktsiat.
    Erastamislepingu kohaselt peab riik hiljemalt 11. oktoobril otsustama, kas ta soovib Silmeti grupis omanikuna osaleda või mitte. Neeme Jõgi ütles, et valitsus tuleb selle küsimuse juurde ilmselt oma tänasel istungil. Väidetavalt on kaalumisel kolm võimalust. Esiteks, riik tasub 21 miljonit krooni ning omandab sellega 35 protsenti talle Silmetis reserveeritud aktsiatest. Teiseks, riik otsustab oma osalusest loobuda ning Silmet läheb automaatselt täielikult Ephagi omandusse. Ning kolmandaks, riik otsustab küll talle reserveeritud osas aktsiad märkida ja nendele seejärel optsiooni teel ostja leida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kalev Kaljuste: pöörame pilgud (ka) Rootsi!
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Enefit Green võib täna avaldada uudise börsile mineku kohta
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.