• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Silmet loodab vabaneda miljonite maksmisest

    Tõnis Kaasiku sõnul ei lahenda Silmeti keskkonnamaksudega pankrotti ajamine 8 miljonit kuupmeerit tehnoloogilisi jäätmeid sisaldava hoidla probleeme. Tänavu jaanuaris sõlmitud erastamislepingus ning juunis allakirjutatud lepingu lisas on fikseeritud Silmeti uue omaniku keskkonnaalaste investeeringute kohustus 98 miljoni krooni ulatuses.
    Vastavalt lepingu lisale moodustatakse senise Silmeti baasil kolm iseseisvat juriidilist isikut -- põhitootmine, soojuselektrijaam ja ASi Ökosil nime all ökoloogiakeskus.
    Ökoloogiakeskuse omanike ringi tahetakse kaasata peale Silmeti enda veel ka Eesti riik ning keegi välisinvestoritest. Kaasiku sõnul on seni kõneldud Põhjamaade investeerimispangaga NEFCO, kes on tänaseks andnud nõusoleku osaleda Ökosili äriplaani väljatöötamises. Räägitud on ka Rootsi radioaktiivjäätmete töötlejatega.
    Kaasik täpsustas, et Silmeti keskkonnakaitse kulutusteks kavandatud 98 miljonit krooni on peaasjalikult mõeldud uute jäätmevaeste tehnoloogiate evitamiseks ja tehase jäätmemajanduse korrastamiseks koos uue jäätmehoidla rajamisega, milleks tegelikult kulub kavandatust 10 miljonit krooni rohkem. Olemasoleva jäätmehoidla keskkonnakaitseline ohustamine ja konserveerimine maksab aga seniste arvutuste kohaselt 455 miljonit krooni. Tõnis Kaasik oli seda meelt, et need summad tuleb leida nii riigieelarvest kui ka küsida tagastamatu abina rahvusvahelistelt organisatsioonidelt.
    Ida-Viru maavalitsuse keskkonnaameti juhataja Aado Endoja meelest pole Silmeti uus juhtkond jõudnud endale keskkonnaprobleeme lõpuni selgeks teha. «Nad võivad küll kõrgemal tasemel, st ministeeriumis kõike rääkida, kuid seadusega kehtestatust pole Silmet kinni pidanud,» ütles Endoja.
    Ida-Virumaa keskkonnajuhi sõnul tekkis segadus sellest, et kohalik keskkonnaamet polnud nõus Silmeti pakutud arvudega tekitatud saastekahju kohta ning ettevõttele anti täiendavalt aega nende korrigeerimiseks, mida aga Silmet ei teinud.
    Endoja arvates on kompromissi leidmine saastekahju määramisel küllalt keerukas protsess ning selleks peavad mõlemad pooled teemat valdama. Endoja ütles, et iga kompromissi peale nad minna ei saa ja kohtu poole pöördumise vältimatus tuleneb juba seadusest. See, kas Silmetil tuleb maksta 72 miljonit krooni või tunduvalt vähem, selgub Endoja sõnul juba kohtus. Ta ei välistanud samas ka kohtuvälise lahendi võimalikkust.
    Silmeti omaniku, ASi Ephag tegevdirektori Neeme Jõgi väitel on Silmet tänavu investeerinud keskkonnakaitsesse ligi 7 miljonit krooni. Aado Endoja ütles, et tema ei saa seda küll kinnitada. «Võib-olla on nad oma investeeringute hulka arvanud ka riigi eraldatud 4 miljonit krooni jäätmehoidla tammi kindlustamiseks,» arvas Endoja, kelle meelest peaks kohalikul keskkonnakaitseametil olema täielik ülevaade ettevõttes tehtavatest keskkonnaalastest kulutustest.
    Neeme Jõgi ütles, et Silmeti erastamislepingu kohaselt lõi AS Ephag Silmeti Grupi aktsiakapitali augusti lõpus, tasudes Ühispangas avatud arvele 40 miljonit krooni. Erastamisagentuur on oma kirjaga kinnitanud, et Ephag on sellega oma investeerimiskohustuse täitnud. Hetkel ei kuulu riigile Silmetis ühtegi aktsiat.
    Erastamislepingu kohaselt peab riik hiljemalt 11. oktoobril otsustama, kas ta soovib Silmeti grupis omanikuna osaleda või mitte. Neeme Jõgi ütles, et valitsus tuleb selle küsimuse juurde ilmselt oma tänasel istungil. Väidetavalt on kaalumisel kolm võimalust. Esiteks, riik tasub 21 miljonit krooni ning omandab sellega 35 protsenti talle Silmetis reserveeritud aktsiatest. Teiseks, riik otsustab oma osalusest loobuda ning Silmet läheb automaatselt täielikult Ephagi omandusse. Ning kolmandaks, riik otsustab küll talle reserveeritud osas aktsiad märkida ja nendele seejärel optsiooni teel ostja leida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaitsta tuleb Ukraina maad, mitte Putini nägu
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Homsest saab kaubelda Punktide aktsiatega
Punktid Technologies vastab Nasdaq Tallinna teatel kõigile börsil noteerimise tingimustele ning kauplemine võib First Northi alternatiivturul alata neljapäeval.
Punktid Technologies vastab Nasdaq Tallinna teatel kõigile börsil noteerimise tingimustele ning kauplemine võib First Northi alternatiivturul alata neljapäeval.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus IT-minister, aasta reklaamiagentuur ja revolutsioon tervishoius
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
Kolm Eesti meest Skeletonist on kukesammu kaugusel Euroopa aasta leiutaja tiitlist
Eesti teadlased Jaan Leis, Mati Arulepp ja Anti Perkson nomineeriti Euroopa Patendiameti teatel Euroopa Aasta Leiutaja innovatsiooniauhinnale. Töö, mis konkursil silma jäi, võiks aidata fossiilkütustelt puhtale energiale üle minna.
Eesti teadlased Jaan Leis, Mati Arulepp ja Anti Perkson nomineeriti Euroopa Patendiameti teatel Euroopa Aasta Leiutaja innovatsiooniauhinnale. Töö, mis konkursil silma jäi, võiks aidata fossiilkütustelt puhtale energiale üle minna.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.