Valitsus müüb Silmeti aktsiaoptsiooni

Uue aktsiakapitali minimaalseks suuruseks määrasid aktsionärid 40 ja maksimaalseks suuruseks 160 miljonit krooni. Tuumikinvestor AS Ephag maksis kohe aktsiakapitali 40 miljonit krooni. Riik pidanuks oma osaluse säilitamiseks maksma Silmeti aktsiakapitali 21, 5 miljonit krooni.

ASi Ephag juht Neeme Jõgi ütles, et tema jaoks tekitab valitsuse aktsiate optsiooni otsus vastakaid tundeid. «See näitab küllalt otseselt seda, et riiki ei saa usaldusväärse partnerina võtta,» sõnas ta.

Jõgi rääkis, et kui riik müüs Ephagile Silmeti aktsiad, siis tuli läbida erastamiseelne sõel. «Täna, nagu ma aru saan, on kas ühe, kümne või viiekümne krooni eest võimalik osta nominaalhinnaga 35% praeguseks juba osaliselt saneeritud ettevõtte aktsiaid,» tõdes Neeme Jõgi.

Kui riik teenib krooni või sada krooni, et tekitada meile mingisugune teine huviline, kellel on 35% aktsiaid ja kellel on äriseadustiku alusel põhimõtteliselt soov blokeerida kogu meiepoolne initsiatiiv täita äriplaani, siis jääb arusaamatuks, mis on riigi huvi, rääkis Jõgi.

Küsimusele, miks riik ei soovi ise jätkata Silmeti aktsionärina, makstes oma proportsionaalne osa aktsiakapitali, vastas Sarnet, et riigil lihtsalt ei ole mõtet selles ettevõttes omanik olla. Ta ütles, et kui viimaseid uudiseid uskuda, mille järgi riik esitab keskkonnaministeeriumi kaudu Silmetile ülisuuri trahvinõudeid, pole riigil lihtsalt mõistlik Silmetis aktsionär olla.

Neeme Jõgi märkis seepeale, et kui 200 mln kroonise suurusjärguga käibega ettevõttele kirjutatakse vahetult pärast erastamist kaela keskkonnamakseid 300 mln krooni aastas, siis tähendab see selgelt valitsusringkondade poliitilist otsust ettevõte sulgeda. «Mingisugust teist ettepanekut ei saa ma ju tegevjuhina sellisel juhul omanikele teha,» lausus Jõgi.

Silmeti käesoleva aasta kuue kuu käive oli 95,5 miljonit ning kahjum 4 miljonit krooni.