Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ametnikukesksest metsapoliitikast

    Riigiametnike demagoogia ja kahekeelsus on kohati päris jahmatav, samuti suhtumine maksumaksjasse, kelle arvel nad oma igapäevast leiba teenivad. Jälgides huviga erinevaid seisukohavõtte, jääb mulje, et keskkonnaministeerium oma allasutustega ei põlga ühtegi vahendit, et oma eesmärke saavutada.
    Lugedes majandusgeeniuste hinnanguid mastaabiökonoomiast tuleva hinnalisa ja toodangu valmimisel tuleva kokkuhoiu ning kõikvõimalike kahjude tekitamisel riigile kui suurimale metsaomanikule, tuleb nentida kurba tõsiasja, et metsatööstuse liit ja kaubandus-tööstuskoda on vaidluste peale palunud esitada arvutused riikliku tööstusstruktuuri loomise kasulikkuse kohta nii riigile kui ka tööstusharule. Mida pole, seda pole. Isegi peaministri soovi (et mitte öelda korraldust) esitada kõikidele pooltele arvutused, miks ja kui palju peaks riik ülestöötatuna metsamaterjali müüma, ei peeta millekski ja lihtsalt surutakse vaidlusalune punkt endale meelepäraselt läbi.
    Ja ega ei saagi pahane olla või tunda end petetuna. Selline kord on juba riikliku monopoli käitumisviis, kui muidu ei saa, siis jõuga ikka. Kõikvõimalikke väiteid monopoolse seisundi kuritarvitamise välistamise kohta kõrgete riigiametnike suust on selle taustal natukene raske uskuda ning üleskutsed hakata ükskord usaldama ametnikke kui vooruse kehastusi kõlavad õõnsalt.
    Ei karda ja vaevalt et kunagi kartnudki on, sest ajalugu on juba kord tõestanud riigi tööstuse ebaefektiivsust. Kui riigil on soov oma varaga äritegevuses osaleda, siis tuleb ainult tervitada tervendavat konkurentsi. Lugupeetud keskkonnaministril on täiesti õigus -- keegi ei saa väita, et «Eesti riik ei tohi võtta osa majandamisest ja puiduturul konkureerida». Kuid arusaamatuks jääb, miks algab närviline tõmblemine, kui ettevõtjad viitavad Eesti Vabariigi äriseadustikule, turumajanduse printsiipidele ja konkurentsiseadusele. Siis saab kuulda hoopis teist juttu -- majandusorganisatsiooni tarvis luuakse eriseadus, tema tegevus ei ole päris äriühingu moodi jne. Aga äri tahaks küll ajada. Kui see ei ole konkurentsieelis, mis see on?
    Ka korruptsioonioht olevat täielik erasektori luul, ebakonkreetne vehkimine. Tõepoolest tasuks ka riigiametnikul teinekord otsida vastust küsimusele, mis ikkagi korruptsiooni soosib -- kas avalikud enampakkumised või müügid kinnistel läbirääkimistel, kokkuleppehindadega jne.
    Hoopis arusaamatuks jäävad ühes ja samas artiklis üksteisele järgnevad väited -- «...ajasid hinna liiga üles ja lõikasid ise endale näppu» ning «dikteerivad hinda ja hoiavad seda kunstlikult all». Mida nüüd täpselt tehakse ja kumb see halb, kumb hea on, jääb igaühe koduseks ülesandeks mõistatada. Seda aga, et riik väikeste müügiüksuste, kõrgete alghindade ning kunstliku defitsiidiga (1997. aasta esimese viie kuuga on müüdud ca 600 000 tm nii materjali kui metsana 2,7--3 miljonilise aastase raiefondi juures) ise hinda üles pressib, peetakse äärmiselt tulusaks äriliseks sammuks. Ja see pidavat garanteerima stabiilsuse turul ja metsatööstuse varustamise puiduressursiga.
    Valitsus on oma poliitilise otsuse teinud ning pärast kaklust rusikatega ei vehita. Kuid hetkel tundub küll, et oleme teinud sammukese tagasi sotsialistliku plaanimajanduse ja jaotussüsteemi poole, kus riik teab, mis inimestele hea, ja lahendab ise nende mured. «Riigil ei ole vaja ettevõtjatega kaubelda,» väidab minister. Kui nii edasi, pole varsti vaja väidelda ka pensionäride, haridustöötajate ja teiste inimgruppidega, kes põhiseaduse järgi peaksid riigi moodustama.
  • Hetkel kuum
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Pro Kapital laieneb Lõuna-Euroopasse, omandades osaluse Itaalia ettevõttes
Pro Kapital Grupp kinnitas oma 2024. aasta esimese kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuande.
Pro Kapital Grupp kinnitas oma 2024. aasta esimese kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuande.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Karl-Eduard Salumäe: autode keeduvorstiindeks näitab, et inimestel on kitsas käes
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Laaneti korteriskandaal on paisunud kriminaaluurimiseks
Kasupoja käest korteri üürinud ja riigi käest selle eest toetust küsinud endise justiitsministri Kalle Laaneti tegevust uuritakse nüüd juba kelmuse paragrahvi all.
Kasupoja käest korteri üürinud ja riigi käest selle eest toetust küsinud endise justiitsministri Kalle Laaneti tegevust uuritakse nüüd juba kelmuse paragrahvi all.
Cleveron sai uue tegevjuhi
Cleveroni uueks tegevjuhiks ja juhatuse esimeheks sai Per Klavsen, kes varem on töötanud tippjuhina nii kasvuettevõtetes kui ka rahvusvahelistes korporatsioonides nagu Canon või Pay Complete.
Cleveroni uueks tegevjuhiks ja juhatuse esimeheks sai Per Klavsen, kes varem on töötanud tippjuhina nii kasvuettevõtetes kui ka rahvusvahelistes korporatsioonides nagu Canon või Pay Complete.