• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Figaro tõuseb tuhast

    ASi Figaro pankroti põhjustasid ettevõtte ebaefektiivne majandamine, ülepaisutatud laenukoormus ja hinnalangus puiduturul. Et oma halba laenu päästa ja raha tagasi saada, sõlmis Ühispank lepingu Jaanus Rootsi ja Martin Arulaga.
    «Meil polnud tookord muud valikut, kui asi üle võtta ja leida inimesed, kes tööstuse uuesti käima paneks,» meenutab paari aasta taguseid sündmusi Ühispanga kapitaliturgude direktor Margus Kangro. Just tema teadis tollal Pärnu metsakombinaadi saetööstust juhtinud Rootsi ja pakkus raske pähkli puremiseks.
    Roots ja tema kursusekaaslane Arula sõlmisid pangaga kokkuleppe, mille kohaselt pidid nad tagasi teenima laenu ning vastutasuks saama kolme aasta jooksul saetööstuse omanikeks. Praegu kuulub meestele üle 70% Vana-Võidu saetööstuse aktsiatest, järgmisel aastal juba 98%.
    Roots ja Arula on oma äri üles ehitanud võimalikult efektiivsele peenpalgi töötlemisele. Kaks aastat tagasi tuli neil freessae muretsemise idee, eelmisel aastal saadi pink käima ja tänaseks on Vana-Võidu üks parema rentaablusega peenpalgi saeveskeid Eestis.
    Saetööstuse tegevdirektori Jaanus Rootsi sõnul on nende edu alus peale saagimisnippide see, et ostetakse ainult kvaliteetset peenpalki.
    Praegu töötab saeveski ühes vahetuses ja kuus kulub ligi 3000 tihumeetrit palki. Kahe aasta jooksul on ettevõttesse investeeritud 7 miljonit krooni. Saetööliste brutopalk kuus on veidi üle 5000 krooni.
    Järgmisel aastal ehitame kaks kuivatit ja selle aasta lõpus hakkame tööle kahes vahetuses, nendib Vana-Võidu saetööstus juhataja Martin Arula.
    Rootsi sõnul on investeering saetööstusse majanduslikult kasulik siis, kui tihumeetri saematerjali saamiseks kulutatakse keskmiselt alla 1000 krooni.
    Roots ja Arula ostsid tänavu suvel üles halva juhtimise tõttu pankrotieelsesse seisu sattunud ASi Pärnu Metsatööstus, nimetades ta ümber ASiks Metsavester.
    «Saime Vana-Võidus hea kooli põhjas oleva ettevõtte vee peale toomiseks ja kavatseme seda teha ka Pärnus,» märgib Roots. Tema sõnul on oluline kontrolli alla saada ettevõtte kulud, tõsta töö efektiivsust, vähendada sedakaudu toodete omahinda ja suurendada kasumit.
    Roots võttis kaks aastat tagasi eraisikuna 900 000 krooni pangalaenu ja pani kogu raha ettevõtte käibevahenditesse. Iga krooni arvestamine ja täpsed lepingud on andnud sellise tulemuse, et kahe aasta jooksul on Vana-Võidu saetööstusele laekumata jäänud vaid 20 000 krooni.
    Vana-Võidu saetööstus on sihikule võtnud Kesk-Euroopa mööbli- ja liimpuidutööstused. Praegu eksporditakse Hollandisse, Inglismaale, Belgiasse, Saksamaale, Taani. Puiduhake veetakse põhiliselt Püssi puitlaastplaaditehasesse ja saepuru Tõrvasse ASile Hansa Graanul.
    Alates suvest teeb Vana-Võidu tihedat koostööd ASile Rait kuuluva ASiga Aegviidu Puit. «Oleme ühendanud nende tootmiskogemuse ja metsavarumisoskuse ning meie head ekspordikanalid,» märgib ASi Rait kommertsdirektor Ivar Dembovski.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.