- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Figaro tõuseb tuhast
ASi Figaro pankroti põhjustasid ettevõtte ebaefektiivne majandamine, ülepaisutatud laenukoormus ja hinnalangus puiduturul. Et oma halba laenu päästa ja raha tagasi saada, sõlmis Ühispank lepingu Jaanus Rootsi ja Martin Arulaga.
«Meil polnud tookord muud valikut, kui asi üle võtta ja leida inimesed, kes tööstuse uuesti käima paneks,» meenutab paari aasta taguseid sündmusi Ühispanga kapitaliturgude direktor Margus Kangro. Just tema teadis tollal Pärnu metsakombinaadi saetööstust juhtinud Rootsi ja pakkus raske pähkli puremiseks.
Roots ja tema kursusekaaslane Arula sõlmisid pangaga kokkuleppe, mille kohaselt pidid nad tagasi teenima laenu ning vastutasuks saama kolme aasta jooksul saetööstuse omanikeks. Praegu kuulub meestele üle 70% Vana-Võidu saetööstuse aktsiatest, järgmisel aastal juba 98%.
Roots ja Arula on oma äri üles ehitanud võimalikult efektiivsele peenpalgi töötlemisele. Kaks aastat tagasi tuli neil freessae muretsemise idee, eelmisel aastal saadi pink käima ja tänaseks on Vana-Võidu üks parema rentaablusega peenpalgi saeveskeid Eestis.
Saetööstuse tegevdirektori Jaanus Rootsi sõnul on nende edu alus peale saagimisnippide see, et ostetakse ainult kvaliteetset peenpalki.
Praegu töötab saeveski ühes vahetuses ja kuus kulub ligi 3000 tihumeetrit palki. Kahe aasta jooksul on ettevõttesse investeeritud 7 miljonit krooni. Saetööliste brutopalk kuus on veidi üle 5000 krooni.
Järgmisel aastal ehitame kaks kuivatit ja selle aasta lõpus hakkame tööle kahes vahetuses, nendib Vana-Võidu saetööstus juhataja Martin Arula.
Rootsi sõnul on investeering saetööstusse majanduslikult kasulik siis, kui tihumeetri saematerjali saamiseks kulutatakse keskmiselt alla 1000 krooni.
Roots ja Arula ostsid tänavu suvel üles halva juhtimise tõttu pankrotieelsesse seisu sattunud ASi Pärnu Metsatööstus, nimetades ta ümber ASiks Metsavester.
«Saime Vana-Võidus hea kooli põhjas oleva ettevõtte vee peale toomiseks ja kavatseme seda teha ka Pärnus,» märgib Roots. Tema sõnul on oluline kontrolli alla saada ettevõtte kulud, tõsta töö efektiivsust, vähendada sedakaudu toodete omahinda ja suurendada kasumit.
Roots võttis kaks aastat tagasi eraisikuna 900 000 krooni pangalaenu ja pani kogu raha ettevõtte käibevahenditesse. Iga krooni arvestamine ja täpsed lepingud on andnud sellise tulemuse, et kahe aasta jooksul on Vana-Võidu saetööstusele laekumata jäänud vaid 20 000 krooni.
Vana-Võidu saetööstus on sihikule võtnud Kesk-Euroopa mööbli- ja liimpuidutööstused. Praegu eksporditakse Hollandisse, Inglismaale, Belgiasse, Saksamaale, Taani. Puiduhake veetakse põhiliselt Püssi puitlaastplaaditehasesse ja saepuru Tõrvasse ASile Hansa Graanul.
Alates suvest teeb Vana-Võidu tihedat koostööd ASile Rait kuuluva ASiga Aegviidu Puit. «Oleme ühendanud nende tootmiskogemuse ja metsavarumisoskuse ning meie head ekspordikanalid,» märgib ASi Rait kommertsdirektor Ivar Dembovski.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele