«Edasi on juba kindlustusseltsi asi, kas ja kuidas esitatud andmeid kontrollitakse,» lisab ta.
ASi Eesti Kindlustus kindlustusdirektor Mihkel Uibopuu väidab, et ASA uue toote ainus eesmärk on läbimüügi suurendamine. «Kui vara ei hinnata, on poliise ääretult mugav müüa ja lepinguid sõlmida,» sõnab Uibopuu.
«Segaseks jääb kahjukäsitluse pool ja tõenäoliselt võib tulla paksu pahandust, kuna tegelikku kaitset ei ole kindlustusvõtjale tagatud,» lisab Uibopuu.
Samas juhib konkureeriva kindlustusfirma esindaja tähelepanu sellele, et kahju toimumise tõenäosus on väike, seda enam, et pensionärid on valdavalt kodus ja hoiavad oma varal silma peal. «Kui isegi pool protsenti kindlustusvõtjatest petta saab, on see pisiasi, kuna kõik ülejäänud on rahul, arvates, et nende vara on lõpuks kaitstud,» lausub Uibopuu.
Leks Kindlustuse ASi turundusjuht Pille Kaselo tunnistab, et ASA uus toode võib tõsiselt turgu rikkuda. «Kui inimene ostab poliisi ja õnnetuse korral õiglast hüvitist ei saa, siis pettub ta paratamatult mitte ainult ASAs, vaid kindlustuses tervikuna,» väidab ta.
Vello Purre lükkab tagasi üldlevinud ettekujutuse, et kindlustuspoliise peaksid müüma ainult asjatundjad. «Spetsialist töötab välja toote, aga müüa saame ka meie teiega,» kinnitab Purre.
Pille Kaselo väitel peab iga kindlustusvõtja enne poliisi sõlmimist saama igakülgset informatsiooni nii kindlustuslepingu, erinevate riskide kui kahjukäsitluse korra kohta. Kaselo nendib, et postiljonid võivad loomulikult loota sellele, et pensionäridest kliendid, seda enam maapiirkonnas, ei ole kuigi põhjalikud küsijad.
Harjumaal asuva Ellamaa sidejaoskonna juhataja Rita Laurits tunnistab, et põgusat kindlustusalast koolitust on ASA töötajate käest saanud seni vaid sidejaoskondade juhatajad, mitte aga postiljonid. Laurits ütleb, et ka tema teadmised müüdavast kindlustustootest on üsna ebamäärased. «Meie ainult müüme, kõige muuga tegeleb arvatavasti ASA ise,» lausub Laurits.