Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Üür vabaks! Ja kohe!

    Ei ole juhus, et majandus- minister Jaak Leimannist on saanud atraktiivse ametniku võrdkuju. Tegemist on mehega, kes ütleb, mida mõtleb, ning oskab kõlavaks rääkida ka terve valitsuse sildi all sündinud kavad.
    Teisipäeval tuli valitsus Leimanni suu läbi lagedale järjekordsete väärt ideedega. Ettepanekute paketti kuulub nii uitmõtteid, tõsist kaalumist vajavaid kui toimetuse arvates kahjulikke kavatsusi.
    Riigikogu toetuse võiks leida ettepanek vabastada tulumaksust elukoha renoveerimiseks võetud laenud. See soosib säästmist ja parandab inimeste elujärge. Et laenuraha tõepoolest põrandale, seina või katusele jõuaks, jäägu maksuameti kontrollida.
    Eluasemereformi kiirendamiseks 1999. aasta eelarvest kavandatavat riiklikku garantiifondi ei ole vaja. Pole mingit põhjust veeretada nende inimeste laenude garanteerimine, kelle elukoha turuväärtus pole piisav pangalaenu tagatiseks, kõigi maksumaksjate õlule.
    Täiesti taunitav on valitsuse ettepanek eraldada riigieelarvest sadu miljoneid kroone kohalikele omavalitsustele munitsipaalelamute ehitamiseks. Esiteks on eraomanik alati parem omanik ning tunduvalt suuremat kasu tooks kiire maade ja varade tagastamine ja erastamine. Teiseks on riigi või omavalitsuste valduses praegugi üle kuuendiku eluruumidest, mida on niigi palju.
    Kolmandaks tunnistab ju Leimanngi, et munitsipaalelamufondi peaeesmärk on sotsiaalne, sest kõik tagastatud majas elavad üürnikud ei suuda endale ise korterit hankida.
    On vähe tõenäoline, et eel-arvest saadud rahaga suudetakse praeguste ehitushindade juures valmis ehitada linnamajad, kus elamine on märkimisväärselt odavam kui eravalduses olevates majades.
    Selline otsus mängib taas määratu võimu kätte inimestele, kes neid kortereid jagama hakkavad. Teisalt on tõenäoline, et «kuuse alla sunnitute» asemel asustaks uue, mugava elamu hoopis «vähekindlustatud» munitsipaalametnikud ise.
    On selge, et omavalitsus vajab mõnda sotsiaalmaja või -korterit. Et hoolitseda oma vallavaeste eest, tagada elamispind kinnipidamisasutusest naasnutele jne, kuid see on ka kõik.
    Ettepanekuga vabastada üürid piirmääradest näitab valitsus, et on oma mõtetes elule järele jõudnud, sest tegelikkus ja paberid ei lähe selles vallas juba ammu kokku. Igasugused piirmäärad oleks tulnud juba ammu kaotada. Paraku kardab nii omanike kui üürnikega sõber olla sooviv valitsus seda praegugi otsustavalt teha, pooldades järsu muutuse asemel järk-järgulist üleminekut.
    Tegelikult on just üüri reguleerimine korterituru normaliseerumist enim takistanud. Siinkohal on väga hea osutada Rakverele, kus ei mindud üüri piirmäärade kehtestamise teed ning ei järgnenud ka mingit kardetud sotsiaalset plahvatust.
    Küllap on riigipoolse reguleerimise mittevajalikkusest saanud aru ka majandusminister, ent ilmselt on ta oma eelmiste radikaalsete ettepanekute -- haldusreform, majandusministeeriumi kaotamine, riigivara kaardistamine -- läbipõrumisest, hääbumisest või väärastumisest üsna hellaks tehtud.
    Valitsus on paljude oluliste küsimuste lahendamisel valinud tasa-ja-targu-taktika. See ei ole aga probleemide lahendamiseks kõige parem taktika. Parem oleks, kui suurepäraste ideede genereerimiselt jõutakse kunagi ka nende ideede teostamiseni.
  • Hetkel kuum
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Lootustandev idu, mille aktsia Nvidiale järele võttes 240kordistuks
Analüütik Keith Speights toob välja ühe eduka tehisintellekti aktsia, mis võiks järgmise paari aasta jooksul investoritele Nvidiast veelgi rohkem raha teenida. Wall Streeti analüütikud on käesoleva aasta lõpuks seadnud aktsiale umbes 45% kõrgema hinnasihi.
Analüütik Keith Speights toob välja ühe eduka tehisintellekti aktsia, mis võiks järgmise paari aasta jooksul investoritele Nvidiast veelgi rohkem raha teenida. Wall Streeti analüütikud on käesoleva aasta lõpuks seadnud aktsiale umbes 45% kõrgema hinnasihi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Tallinna Sadam tõi uue IT-juhi Ericssonist
Juulis asub Tallinna Sadama IT-juhina ametisse Priit Koppel, kes varem töötas Ericssonis Balti riikide IT-juhina.
Juulis asub Tallinna Sadama IT-juhina ametisse Priit Koppel, kes varem töötas Ericssonis Balti riikide IT-juhina.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Arengutreener Sandra Sillamaa avaldas, kuidas suutis taastuda läbipõlemisest
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Suure languse teinud transpordifirma alustab uue ärisuunaga
Suure languse läbi teinud transpordifirma Viru Trans alustab uue ärisuunana ürituste korraldamist, mille tõmbenumbriks on omaniku uhke vanaautode kogu.
Suure languse läbi teinud transpordifirma Viru Trans alustab uue ärisuunana ürituste korraldamist, mille tõmbenumbriks on omaniku uhke vanaautode kogu.