- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas teie fraktsioon toimiks devalveerimise küsimuses?
Hääletaksime vastu. Sel väga lihtsal põhjusel, et praeguses situatsioonis me ei näe mingit põhjust krooni devalveerida. Tähendab -- mina ei näe, me ei ole seda fraktsioonis eraldi arutanud.
See valuutakomitee põhimõte sai ju tehtud selle mõttega, et nii üleminekuperioodil kui ka majandusliku ülesehituse perioodil oleks üks asi, mis oleks väga kindel, selge ja mille peale võiks loota -- see on raha kurss. Ning seda muuta ei ühele ega teisele poole ei ole otstarbekas ja selleks ei ole ühtegi tõsiseltvõetavat majanduslikku põhjust ka. Sellepärast see valuutakomitee saigi valitud, et ei oleks võimalik siin selle rahakursiga manipuleerida.
Praegusel momendil küll ei pea ei mina ega Koonderakonna fraktsioon õigeks krooni devalveerimisele minna, sest Eesti rahapoliitika põhialuseid see börsilangus ei ole puudutanud.
Need, üldiseid häireid tekitavad statistilised andmed, ütleme Economistis või siis Soome ajakirjanduses, on ühelt poolt küll õiged, aga teisalt näiteks väliskaubanduse bilanss tegelikult meil ju nii negatiivne ei ole. Meie tolliladude statistika võtab arvesse kõik kaubad, mis tulevad siia lattu sisse ja lähevad pärast edasi välja, ning seal on praegu varjatult kolme ja pool miljardi eest kaupa, mis tegelikult Eestit otseselt ei puuduta. Aga statistikas ta kajastub.
Mina ei oleks devalvee-rimise poolt. Suhtuksin selle küsimuse üleskerkimisse kui alatusse ja loeksin ennast süstemaatiliselt petetuks nende poolt, kes on rääkinud esimesest kuni viimase päevani, et devalvatsioon on absurd, et sellist võimalustki pole ning et kõik, kes sellel teemal räägivad, need spekuleerivad. Kuna needsamad inimesed peaksid tulema mõne päeva pärast teiste selgitustega.
On täiesti kindel, et olukord ei ole nii katastroofiline, et on ilmnenud ettenägematud asjaolud või force majore vms. See tähendab, et nende inimeste hinges on tegelikult peitunud alati see võimalus, aga nad on oma rahvale prügi silma ajanud. Sest parlamendis on korduvalt küsitletud vastutavaid inimesi devalvatsiooni suhtes, kuid mitte üks neist ei ole andnud isegi sellist võimalust, et midagi taolist võiks tulla. Alati on naeruvääristatud küsijat.
Kui krooni tugevusvaru, mis talle pandi loomisel, on ammendatud, siis on see paratamatu, et kroon tuleb devalveerida. Kroon on ikkagi reaalse vahekorra tulemus, mitte mingisugune pühadus, millele ei tohiks reaalselt otsa vaadata.
Ma arvan, et ükskord tuleb devalveerimine niikuinii, aga see ei tule enne kahte-kolme aastat ja need ajutised börsikrahhid seda väga oluliselt ei mõjutagi. Keegi kaotas küll kolm miljardit, nagu leht kirjutas, aga keegi võitis ka kolm miljardit: Talse tõus ega ka langus ei tulnud taevast.
Mingil etapil võivad muidugi majanduses olla negatiivsed näitajad sellevõrra suured, kui krooni tegelik väärtus on valesti hinnatud. Aga praegu on see devalveerimine eriti kahjulik hulgikaupmeestele, nende võim on riigis väga suur, sellepärast ei ole kartagi, et devalveerimine veel niipea tuleks.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele