Artikkel
    • Uudised
    • 10. november 1997 kell 22:00
    Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Telekanalid võitlevad ETV reklaami pärast

    Eile arutas ringhäälingunõukogu juba teist korda reklaami kaotamist Eesti Televisioonist (ETV), kuid mingile otsusele ei jõutud. Ringhäälingu nõukogu liikme Andres Herkeli sõnul on ETV, eratelekanalite ja ringhäälingunõukogu vahelise lepingu projektis mitmeid raskesti lahendatavaid probleeme. Nagu näiteks see, kas reklaamipiirangud ETVs sätestab seesama leping või on selleks vajalik eraldi ringhäälingunõukogu otsus.
    «Eratelevisioonidele on vaja turul püsimiseks hingamisruumi, kuid ma ei ole sada protsenti veendunud, et selline leping on kõige otstarbekam tee,» märgib Herkel. Tema sõnutsi on väheusutav, et 1. jaanuariks on ETVst reklaami kaotamine otsustatud. Herkeli hinnangul tuleks reklaam kaotada ETVst järk-järgult.
    Rahaliselt ei muuda ETV jaoks reklaami välja viimine programmis esialgu midagi, sest eratelekanalid on nõus ETV-le kompenseerima järgmiseks aastaks planeeritud 35 miljonit krooni reklaamitulu. Samal ajal säilib ETV-le toetus riigieelarvest, sponsorlusest jne.
    Kuigi erakanalite juhid hoiduvad paljastamast 35 miljoni krooni suuruse summa jaotamist omavahel, võib senise turuosa põhjal oletada, et 30 miljonit krooni jaotavad omavahel enam-vähem võrdselt ära TV3 ja Kanal 2, ülejäänu jääb TV1 tasuda.
    TV1 peadirektor Oleg Sõnajalg kinnitab, et TV1 on nõus maksma ETV-le 5--10 miljonit krooni.
    Kanal 2 osanik Ilmar Taska tõdeb, veel pole teada, kas ETVd 35 miljonit krooni rahuldab. Eile ETV poolt esitatud lepinguprojekti kohaselt ootab ETV erakanalitelt suuremat summat kui 35 miljonit krooni. Selle maksmine on aga Herkeli sõnul hajutatud pikema aja peale.
    Selle aasta telereklaamituru suuruseks on prognoositud 120 miljonit krooni. Kõige suuremat turuosa (46--55 miljonit krooni) on ennustatud ETV-le, 33--40 miljoni krooni suurust reklaamikäivet TV3-le ning 25--26 miljoni krooni suurust reklaamikäivet Kanal 2-le.
    Nii TV3 asepresidendi Andres Jõesaare kui Kanal 2 reklaamijuhi Kris Taska väitel on tänaseks esialgsed prognoosid ületatud. Kui palju ületatud ja kui suur reklaamikäive on, nad ütlema ei nõustu. Ka Oleg Sõnajalg ei nõustu avaldama TV1 reklaamikäivet, arvates, et see ajab teised telekanalid liialt kihevile.
    Kris Taska möönab samas, et avalikkuse ette paisatud telekanalite numbreid ei saa usaldada. «Kui ETVga saab asi korda, siis ei pea ehk ka eratelekanalid nii palju varjama ja muretsema, mis valguses neid numbreid öeldakse,» lausub ta.
    Raha kasvava
    reklaamimüügi arvel
    Kust võtavad raha kahjumis olevad eratelekanalid, et maksta ära raha ETV-le ning samal ajal investeerida programmide taseme tõstmiseks, et suurendada reklaamimahtu. Kas piisab reklaamihindade tõstmisest või tuleb võtta pangalaenu?
    TV3 suuromaniku Rein Kaarepere sõnul tasutaks ETV-le reklaami mittenäitamise eest TV3 kasvava reklaamimüügi arvel, mingeid omanikepoolseid investeeringuid ega pangalaenu võtmist plaanis ei ole.
    Ilmar Taska aga arvab, et ETVle raha maksmiseks tuleb 25 miljoni kroonise aastaeelarvega Kanal 2-l käsi sügavamale aktsionäride taskusse pista.
    TV1 omanikud on võtnud eesmärgiks viia TV1 novembris käivituva uue programmi abil järgneva poole aasta jooksul vaadatavuselt esimeseks telekanaliks. Selle aasta suveks olid Sõnajalad nende enda andmetel 1995. aasta suvest saadik TV1-sse investeerinud 30 miljonit krooni ning telekanali lõplikuks väljaehitamiseks kavatseti kulutada veel 20 miljonit krooni. Selle taustal ei olegi 5--10 miljoni krooni suurune lisamaks ETV-le väga suur summa.
    TV1 omanikud ise oma investeeringute allikatest rääkida ei soovi, kuid varasematel andmetel on tegemist aktsiaturul teenitava rahaga. Iseasi, kuidas on TV1 investeeringuallikatele mõjunud viimased aktsiahindade langused.
    «Me loodame, et see summa, mis meile reklaami kaudu tagasi tuleb, ei ole väiksem sellest summast, mis me ETV-le maksame,» märgib Andres Jõesaar.
    TV3töötab praegu paralleelselt kahe järgmise aasta eelarve variandiga, eelarve mahtu on selle aastaga võrreldes tõstetud rohkem kui neljandiku võrra. «Kogu kasumit-kahjumit mõjutav osa ei ole muutuv, seepärast me oleme eelarvesse prognoosinud ka teatava summa, mis tuleb ära maksta ETV-le,» lausub Jõesaar.
    Ilmar Taska hinnangul on ETV reklaami kinnimaksmine eratelekanalite poolt kasulik eelkõige ETV-le, sest erakanalite jaoks jääb küsitavaks, kas see summa neile ka tagasi tuleb. «Kasulikum oleks loomulikult saatjaid osta,» märgib ta.
    Ilmar Taska sõnul tahab selle aasta 2--3 miljoni krooni suuruse kahjumiga lõpetav Kanal 2 järgmisel aastal kasumisse jõuda.
    Ka TV1 peadirektori Oleg Sõnajala sõnutsi võtavad eratelekanalid endale ETV reklaami kinni maksmisega teatud riski.
    «Kuid me teeme seda teadlikult, et korrastada telereklaami turgu,» märgib ta.
    Oleg Sõnajala hinnangul on kindel, et üks osa ETV reklaamimahust kandub üle teistele telekanalitele, kuid seda, kas see summa on väiksem, suurem või võrdne ETV-le makstava summaga, on tema hinnangul raske prognoosida. «Ma isiklikult kaldun arvama, et see ei ole suurem,» lausub ta.
    ETVs maksab praegu näiteks AK ajal reklaamisekundi hind 500 krooni ning saate Reisile Sinuga ajal 400 krooni.
    Sel aastal sajaprotsendiliselt reklaamisekundi keskmist hinda tõstnud Kanal 2 plaanib reklaamihinna järgmisel aastal tõsta veel vähemalt kahekordseks.
    Kui praegu on Kanal 2 reklaamijuhi Kris Taska väitel Kanal 2s keskmine reklaamisekundi hind uue, detsembris kehtima hakkava hinnakirja alusel ligi 200 krooni, siis järgmisel aastal on see vähemalt 400 krooni.
    TV 3 reklaami vahendava firma Air Time tegevdirektori Antero Laanela sõnutsi ei tohiks Kanal 2 keskmise reklaamisekundi hind praegu olla üle 50 krooni, TV3 keskmine reklaamisekundi hind on tema sõnul samuti 50--60 krooni.
    Ka TV3-l on uus hinnakiri juba paigas, kuid see ei hakka Laanela sõnul kehtima enne uut aastat. Kui suurt reklaami hinna tõusu TV3s oodata on, ei taha Laanela öelda enne, kui ETVga selgus majas on.
    TV1 reklaamisekundi keskmine hind on praegu 20--25 krooni, kuid Oleg Sõnajala sõnul on seda praegu teadlikult madalal hoitud ning varsti see suureneb. Ka Sõnajalg on kindel, et telereklaami hinnad tõusevad märkimisväärselt.
    Samas avaldavad reklaamiagentuurid kahtlust telereklaami hindade järsu tõusu võimalikkuses, kuna see võib eemale tõrjuda mitmed kodumaised kliendid.
    Andres Jõesaare sõnul saab teleturu hindade paika minekust rääkida mitte varem kui aastal 2000. «Selge on see, et telereklaami hind väärtustub ja tõuseb, kuid seda on ta teinud kogu aeg,» lisab ta.
    ETV vastne peadirektor Toomas Lepp räägib, et reklaami kaotamine ETVst on suhteliselt riskantne samm ka ETV-le ning järgmine aasta peab näitama, kas ETV-l õnnestub vaatamata reklaami kaotamisele ellu jääda.
    Küll aga jääb eratelevisioonide litsentside lõppemise tõttu 1999. aasta sügisel riigitelevisioonile taganemistee ning juhul kui eksperiment ebaõnnestub, on võimalik reklaam ülejärgmisest aastast ETVsse tagasi tuua, räägib Lepp. «Ringhäälingunõukogu esmaülesanne on tagada ETV-le võimalus edasi tegutseda, kuid ETV-l on nii majanduslik kui poliitiline risk täiesti olemas,» tõdeb ta.
    Järgmiseks aastaks on ETV taotlenud riigieelarvest 81 miljonit krooni, kuid Lepa sõnutsi on plaanis taotleda veel lisaraha, et saada koos eratelekanalite poolt makstava rahaga täis 140 miljonit krooni, mis oleks tema hinnangul piisav aastaeelarve maht Eesti Televisioonile.
    Oleg Sõnajalg on arvamusel, et riigi kohus oleks vastu tulla ETV-le juhul, kui ETV-l jääb puudu riigieelarvevahenditest. Ta kinnitab, et eratelekanalid püüavad teha omalt poolt kõik, et reklaami ei peaks ETVsse kunagi tagasi viima.
  • Hetkel kuum
Hapra äriga monopol: Tallinna ettevõte veab Euroopa Liidus ainsana Peterburist kuulsat portselani
Tuumajaam Eestis: maailmas tegutseb reaalselt vaid paar sellist näidist
Euribori langus süveneb, laenuvõtja rõõmustab
Raadiosaated
Eesti üks suuremaid festivale tõi tagasi 11 miljonit, toetajate leidmine on üha raskem
Filmifestival PÖFF tõi majandusse tagasi 11 miljonit eurot. Peakorraldaja Tiina Lokk ütleb novembrikuise suursündmuse järel, et toetajaid on üha raskem leida.
Filmifestival PÖFF tõi majandusse tagasi 11 miljonit eurot. Peakorraldaja Tiina Lokk ütleb novembrikuise suursündmuse järel, et toetajaid on üha raskem leida.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Madis Aben: võimalik, et Eesti majandusel ei lähe siiski nii kehvasti
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
Kõik arvamuslood

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Lääne-Virumaa TOPi võitja: meil töötajate leidmisega raskusi pole
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Investor
Kui fännad EfTENit, siis see lugu on sulle
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Ukraina oligarhide elu läheb aina kibedamaks
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Kristi Hõrrak: kuidas aitab ChatGPT siinset väikeettevõtjat? Aeg teha vahekokkuvõte
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Nädala lood: probleemid uusarendustega levivad nii Tallinnas kui ka Tartus
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Automüügis läks november tempokalt
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Lammuta või maha: Ossinovski uusarenduses tehti andestamatu viga
Särav saatejuht kindlustab tagalat investeeringutega "Olen teinud ka palju vigu"
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Sportland suurendas müüki, aga kaotas pea 30% kasumist Palk kasvas üle 15%
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Kriisist edukalt väljumiseks on kriitiline, et töötajaid kaasatakse
Mõtteviis, et kui juhi uks on avatud, oledki juba kaasav tööandja, kaugele ei vii. Kaasamine eeldab konkreetseid tegevusi, rõhutati saates "Juhtimisaudit". Need tegevused on olulised, et raskustest edukana välja tulla ja muudatusi ellu viia.
Mõtteviis, et kui juhi uks on avatud, oledki juba kaasav tööandja, kaugele ei vii. Kaasamine eeldab konkreetseid tegevusi, rõhutati saates "Juhtimisaudit". Need tegevused on olulised, et raskustest edukana välja tulla ja muudatusi ellu viia.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Riigikogu võttis vastu järgmise aasta eelarve
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.