• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mäng lennujuhtide tasuga

    Mõõdukate eelmisel nädalal tehtud riigieelarve parandusettepaneku kohaselt laekuksid järgmisel aastal Eestis ülelendude eest teenitavad 125 miljonit krooni riigieelarvesse, kust see summa eraldataks Lennuliiklusteeninduse ASile.
    Lennujuhid soovivad, et navigatsioonitasud laekuksid otse lennuliiklusteenindusega tegelevale firmale, kes saaks neid kasutada investeeringuteks ja palga maksmiseks. Lennujuhtide assotsiatsiooni president Üllar Salumäe ütles, et hoiatusstreik on vaid üks ja suhteliselt leebe viis, kuidas lennujuhid võivad riigikogule survet avaldada. «Oleme valmis minema ka kaugemale,» lisas ta.
    «Kui riigikogu hääletab eelarve teisel lugemisel rahanduskomisjonis Mõõdukate ettepaneku poolt, võtame omapoolsed meetmed kasutusele,» lubas Salumäe.
    Rahvusvaheline tsiviillennunduse organisatsioon on sätestanud, et navigatsioonitasud lähevad kõik lennuohutuse tagamiseks ja Eesti peab täitma rahvusvahelise tsiviillennunduse organisatsiooni põhimõtteid, kinnitas Eiki Nestor Mõõdukate fraktsioonist.
    «Asja iva on selles, et riik peab garanteerima, et navigatsioonitasude laekumine ei oleks kellegi eraäri, vaid raha läheks lennuohutuse tagamiseks,» lausus Nestor.
    Lähtuvalt äriseadustikust on ainuke võimalus teha seda nii, et navigatsioonitasud laekuvad riigieelarvesse, kust need eraldatakse täielikult lennujuhtimiseks, leidis Mõõdukate fraktsiooni liige.
    «Ma arvan, et oleme oma lennujuhtimist puudutava parandusettepanekuga kellelegi lihtsalt valusasti varba peale astunud,» ütles Nestor.
    Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Olev Raju leidis, et kemplemine navigatsioonitasude üle meenutab rohkem poliitilist mängu. Ta lausus, et loomulikult oleks mõistlikum, kui navigatsioonitasu laekuks otse tegutsemist alustava äriühingu kätte.
    «Kui tahame, et navigatsioonitasud laekuvad otse moodustatavale äriühingule, tuleks valitsusel raha kasutamise suhtes välja töötada uus seadus,» ütles Eiki Nestor.
    Nestori sõnul on poleemika tingitud sellest, et esimese parandusettepaneku kohaselt oli kirjas vaid 125 miljonit krooni tulude poolel, kuid polnud näidatud, kui palju lennujuhtimise keskus saab raha. «Teises ettepanekus on sees, et kogu raha läheb keskusele tagasi,» lausus Nestor.
    «Me oleme palunud lennujuhtimise keskusel näidata eraldi kulud, milleks raha kasutatakse, kuid pole vastust saanud,» sõnas Nestor.
    Üllar Salumäe tõi paralleeli, et kui lennujuhtide puhul võitlevad Mõõdukad selle eest, et navigatsioonitasu laekuks lennuliiklusteeninduse keskusele riigieelarve kaudu, siis lootside puhul seisavad nad selle eest, et lootsitasu laekuks lootsidele otse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.