Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aktsiaturgude kriis ei lõpe koos hindade langusega

    Arenevad väärtpaberiturud jõudsid Lääne suurinvestorite teadvusesse 1970ndatel, kui arenenud turgude 60ndate kuldaeg ümber sai ning tekkis vajadus otsida tulusamaid investeerimisobjekte. Olulisemateks regioonideks olid esialgu Ladina-Ameerika (Brasiilia, Argentina, Mehhiko) ning Kaug-Ida (Jaapan, Korea, Hongkong, Taiwan).
    Tekkis omalaadne arenevate turgude buum, mille käigus isegi varem konservatiivsed pensionifondid tegid hiigelpanuseid noorte turgude arengule. Sellest ajast on seosed eri regioonide, eri turgude vahel pidevalt tihenenud.
    Arengumaade makromajandusprobleemid mõjutasid investeeringuid üsna algusest saadik, esimeseks märgiks tulevastest probleemidest oli 80ndate aastate n-ö võlakriis. Siiski jätkus investeerimisbuum senises tempos, ka turgude valik laienes, hõlmates India, Egiptuse, Tai, Filipiinid ning mitmeid uusi Ladina-Ameerika riike. 80ndate lõpus -- 90ndate alguses räägiti üsna innustunult Aafrikast ning ekssotsialismimaadest kui uutest kuumadest regioonidest.
    Investeerimispidu leidis äkilise otsa 1994. aasta lõpus. 20. detsembril devalveeris Mehhiko ootamatult peeso. 20% kavandatud devalvatsiooni asemel toimus 120% vabalangus, finantssüsteemi täielik kokkuvarisemine ning maksujõuetusest päästis Mehhiko valitsuse vaid IMFi ja USA valitsuse poolt organiseeritud abipakett. Mehhiko aktsiate hinnad langesid 1995. aasta märtsiks üle 50%.
    Langus andis end valusalt tunda kõigil arenevatel turgudel. Naaberturgude langus Ladina-Ameerikas oli mõneti mõistetav -- olid ju sealsed riigid halvast küljest silma torganud ka võlakriisi ajal ning rahapoliitilise distsipliiniga ei hiilanud regioonis keegi. Järsud tagasilöögid Aasia turgudel ning uutel Kesk-Euroopa börsidel andsid aga tunnistust globaalse finantsküla tekkest.
    Kui Mehhiko ja teiste Ladina-Ameerika turgude langus oli tingitud konkreetsetest majandusarengutest, siis teisi arenevaid turge mõjutas kaks olulist tegurit.
    Ühelt poolt olid arenevatest turgudest 90ndate alguseks saanud globaalse majanduskasvu mootorid ning olulised eksporditurud arenenud riikide jaoks. Potentsiaalne majanduslangus tähendanuks nende sihtturgude kokkutõmbamist ning sealtkaudu suuri ebameeldivusi paljudele Lääne suurfirmadele.
    Teiselt poolt sundis kriis kõiki suurinvestoreid kainema pilguga vaatama oma investeerimisportfelle, hindama uuesti nii konkreetseid ettevõtteid kui riike, kus nad asusid. Suhtumine, kus noortele turgudele ja firmadele kasumite nimel paljuski hinnaalandust tehti, asendus ettevaatuse ja makromajanduse süvaanalüüsidega. Mitmed turud -- Korea, T?ehhi -- pole 1994. aasta tipptasemeid saavutanud siiani.
    Sellesügisese Kagu-Aasia kriisi mõju maailma turgudele on olnud eelmisega võrreldes tunduvalt sügavam ning börsilangused lõid valusalt ka arenevaid turge, mis viitab globaalse küla tendentsi tugevnemisele.
    Mängu astuvad kaks vastandlikku tegurit -- ühelt poolt on maailma turud üha enam avatud, üha lihtsamalt kättesaadavad kõigile investoritele, mis võib edukate arenevate turgude rolli märkimisväärselt suurendada.
    Teiselt poolt võisime näha ka käesoleva kriisi eriti suurt mõju just arenevatele turgudele Ladina-Ameerikas ja Euroopas. See viitab Mehhiko sündmuste järel toimunud kainenemistrendi tugevnemisele.
    Riikide makromajanduslik olukord mängib investorite otsustustes üha olulisemat rolli ning siin on mõtlemisainet nii Eesti majanduspoliitika suunaseadjatele kui investoritele.
  • Hetkel kuum
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Musk kergitas oma tehistaibu idu väärtuse 18 miljardini
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Arengutreener Sandra Sillamaa avaldas, kuidas suutis taastuda läbipõlemisest
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Eestlased ei võta rahatarkust praktikasse just nendel põhjustel
Eestlaste puhul on väga huvitav, et tahetakse muudkui targemaks saada, aga teadmiste praktikasse rakendamine tuleb palju vaevalisemalt, seda ka rahatarkuse puhul, rääkis investor ja ettevõtja Triin Hertmann.
Eestlaste puhul on väga huvitav, et tahetakse muudkui targemaks saada, aga teadmiste praktikasse rakendamine tuleb palju vaevalisemalt, seda ka rahatarkuse puhul, rääkis investor ja ettevõtja Triin Hertmann.