Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aktsiaturgude kriis ei lõpe koos hindade langusega
Arenevad väärtpaberiturud jõudsid Lääne suurinvestorite teadvusesse 1970ndatel, kui arenenud turgude 60ndate kuldaeg ümber sai ning tekkis vajadus otsida tulusamaid investeerimisobjekte. Olulisemateks regioonideks olid esialgu Ladina-Ameerika (Brasiilia, Argentina, Mehhiko) ning Kaug-Ida (Jaapan, Korea, Hongkong, Taiwan).
Tekkis omalaadne arenevate turgude buum, mille käigus isegi varem konservatiivsed pensionifondid tegid hiigelpanuseid noorte turgude arengule. Sellest ajast on seosed eri regioonide, eri turgude vahel pidevalt tihenenud.
Arengumaade makromajandusprobleemid mõjutasid investeeringuid üsna algusest saadik, esimeseks märgiks tulevastest probleemidest oli 80ndate aastate n-ö võlakriis. Siiski jätkus investeerimisbuum senises tempos, ka turgude valik laienes, hõlmates India, Egiptuse, Tai, Filipiinid ning mitmeid uusi Ladina-Ameerika riike. 80ndate lõpus -- 90ndate alguses räägiti üsna innustunult Aafrikast ning ekssotsialismimaadest kui uutest kuumadest regioonidest.
Investeerimispidu leidis äkilise otsa 1994. aasta lõpus. 20. detsembril devalveeris Mehhiko ootamatult peeso. 20% kavandatud devalvatsiooni asemel toimus 120% vabalangus, finantssüsteemi täielik kokkuvarisemine ning maksujõuetusest päästis Mehhiko valitsuse vaid IMFi ja USA valitsuse poolt organiseeritud abipakett. Mehhiko aktsiate hinnad langesid 1995. aasta märtsiks üle 50%.
Langus andis end valusalt tunda kõigil arenevatel turgudel. Naaberturgude langus Ladina-Ameerikas oli mõneti mõistetav -- olid ju sealsed riigid halvast küljest silma torganud ka võlakriisi ajal ning rahapoliitilise distsipliiniga ei hiilanud regioonis keegi. Järsud tagasilöögid Aasia turgudel ning uutel Kesk-Euroopa börsidel andsid aga tunnistust globaalse finantsküla tekkest.
Kui Mehhiko ja teiste Ladina-Ameerika turgude langus oli tingitud konkreetsetest majandusarengutest, siis teisi arenevaid turge mõjutas kaks olulist tegurit.
Ühelt poolt olid arenevatest turgudest 90ndate alguseks saanud globaalse majanduskasvu mootorid ning olulised eksporditurud arenenud riikide jaoks. Potentsiaalne majanduslangus tähendanuks nende sihtturgude kokkutõmbamist ning sealtkaudu suuri ebameeldivusi paljudele Lääne suurfirmadele.
Teiselt poolt sundis kriis kõiki suurinvestoreid kainema pilguga vaatama oma investeerimisportfelle, hindama uuesti nii konkreetseid ettevõtteid kui riike, kus nad asusid. Suhtumine, kus noortele turgudele ja firmadele kasumite nimel paljuski hinnaalandust tehti, asendus ettevaatuse ja makromajanduse süvaanalüüsidega. Mitmed turud -- Korea, T?ehhi -- pole 1994. aasta tipptasemeid saavutanud siiani.
Sellesügisese Kagu-Aasia kriisi mõju maailma turgudele on olnud eelmisega võrreldes tunduvalt sügavam ning börsilangused lõid valusalt ka arenevaid turge, mis viitab globaalse küla tendentsi tugevnemisele.
Mängu astuvad kaks vastandlikku tegurit -- ühelt poolt on maailma turud üha enam avatud, üha lihtsamalt kättesaadavad kõigile investoritele, mis võib edukate arenevate turgude rolli märkimisväärselt suurendada.
Teiselt poolt võisime näha ka käesoleva kriisi eriti suurt mõju just arenevatele turgudele Ladina-Ameerikas ja Euroopas. See viitab Mehhiko sündmuste järel toimunud kainenemistrendi tugevnemisele.
Riikide makromajanduslik olukord mängib investorite otsustustes üha olulisemat rolli ning siin on mõtlemisainet nii Eesti majanduspoliitika suunaseadjatele kui investoritele.