Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Parlament kui orav rattas

    Opositsiooni ja vähemusva-litsuse vahel järgmise aasta riigieelarve pärast tekkinud lahkhelid on võtnud sellise pöörde, et kohalikul poliitikamaastikul on võimalikud kaks arengustsenaariumit: kas praegune valitsus jätkab opositsiooni huve täitva marionettvalitsusena või tulevad erakorralised riigikogu valimised.
    Äripäeva arvates on kõige parem, kui riigikogu läheb laiali ja toimuvad ennetähtaegsed parlamendivalimised.
    Praegune parlament on end täielikult ammendanud ja praegune valitsus on teovõimetu. Kui erakorralisi valimisi ei tule, siis kestab vindumine veel poolteist aastat.
    Põhiseaduse järgi kuulutab president erakorralised valimised välja, kui riigikogu ei suuda järgmise aasta esimese kahe kuu jooksul eelarvet vastu võtta. Selline venitamine ei ole aga hea. Riigi huve silmas pidades soovitab toimetus valitsusele ja opositsioonile sõlmida riigieelarve osas kompromiss, mis võimaldab eelarve vastu võtta, kuid pärast seda astub valitsus tagasi ja nii opositsioon kui ka praegune koalitsioon võtavad suuna erakorralistele valimistele.
    Üks erakorraliste valimiste vastaste põhiargument on, et väheneb võimalus pääseda järgmisel aastal Euroopa Liidu laienemise läbirääkimistele.
    Kui Eesti liitumine sõltub suures osas ainult sellest, kas riigikogu on ametis neli aastat või mitte ja samas ei pöörata tähelepanu sellele, kas parlament on selle nelja aasta jooksul ka teovõimeline, siis on parem, kui neid liitumisläbirääkimisi kunagi ei alustata.
    Teine erakorraliste valimiste vastaste argument on, et pärast erakorralisi valimisi ei toimu jõudude vahekorras võrreldes praeguse riigikogu koosseisuga suuri muutusi ja enamuskoalitsiooni moodustamine on sama raske kui praegu.
    Senine lühike ajalugu on näidanud, et tänu valimistele muutused toimuvad. Valimistega on riigikogu koosseisus kaasnenud korrastumine. Näiteks ei õnnestunud teist korda parlamenti pääseda kuningriiklastel.
    Uute riigikogu valimistegamuutub jõudude vahekord parlamendis kindlasti selgemaks. On tõenäoline, et järgmistel valimistel on valimisnimekirjades ka rohkem ettevõtjaid. Võib kohata selliseid nimesid nagu näiteks Hannes Tamjärv, Jüri Käo, Toomas Luman. See oleks positiivne, sest praegu on ettevõtjate esindajaid Toompeal liiga vähe. Toimetuse arvates peaks igas riigikogu komisjonis olema vähemalt üks selline liige, kes on ettevõtte juhtimisega otseselt seotud olnud. Majandus- ja rahanduskomisjonis peaks aga ettevõtjate esindatus olema veelgi suurem.
    Praegu on majanduskomis-joni liikmetest ainult üks olnud eraettevõtja. Komisjoni esimees pole aga kunagi ühtegi ettevõtet juhtinud. Oluliselt parem pole ka rahanduskomisjoni koosseis.
    Kolmas vastuargument on, et erakorraliste valimiste kampaania on liiga lühike ja valijal on raske hinnata erakondade valimisprogramme ning valimas käiakse vähe.
    Eesti valija ei ole nii rumal ja mida rohkem valimisi on olnud, seda haritumaks valija muutub. Rahva huvi poliitika vastu võib väheneda hoopis siis, kui praegune riigikogu jätkab.
    Eesti poliitikud ja avalikkus peaks saama aru, et erakorralised valimised ei ole riigi arengule alati halb. Praeguses olukorras on ennetähtaegsed valimised ainus hea vahend, mis teeb lõpu orava kombel rattas jooksmisele ja aitab parandada parlamendi liikmete mõttekvaliteeti.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.