Opositsiooni ja vähemusva-litsuse vahel järgmise aasta riigieelarve pärast tekkinud lahkhelid on võtnud sellise pöörde, et kohalikul poliitikamaastikul on võimalikud kaks arengustsenaariumit: kas praegune valitsus jätkab opositsiooni huve täitva marionettvalitsusena või tulevad erakorralised riigikogu valimised.

Äripäeva arvates on kõige parem, kui riigikogu läheb laiali ja toimuvad ennetähtaegsed parlamendivalimised.

Praegune parlament on end täielikult ammendanud ja praegune valitsus on teovõimetu. Kui erakorralisi valimisi ei tule, siis kestab vindumine veel poolteist aastat.

Põhiseaduse järgi kuulutab president erakorralised valimised välja, kui riigikogu ei suuda järgmise aasta esimese kahe kuu jooksul eelarvet vastu võtta. Selline venitamine ei ole aga hea. Riigi huve silmas pidades soovitab toimetus valitsusele ja opositsioonile sõlmida riigieelarve osas kompromiss, mis võimaldab eelarve vastu võtta, kuid pärast seda astub valitsus tagasi ja nii opositsioon kui ka praegune koalitsioon võtavad suuna erakorralistele valimistele.

Üks erakorraliste valimiste vastaste põhiargument on, et väheneb võimalus pääseda järgmisel aastal Euroopa Liidu laienemise läbirääkimistele.

Kui Eesti liitumine sõltub suures osas ainult sellest, kas riigikogu on ametis neli aastat või mitte ja samas ei pöörata tähelepanu sellele, kas parlament on selle nelja aasta jooksul ka teovõimeline, siis on parem, kui neid liitumisläbirääkimisi kunagi ei alustata.

Teine erakorraliste valimiste vastaste argument on, et pärast erakorralisi valimisi ei toimu jõudude vahekorras võrreldes praeguse riigikogu koosseisuga suuri muutusi ja enamuskoalitsiooni moodustamine on sama raske kui praegu.

Senine lühike ajalugu on näidanud, et tänu valimistele muutused toimuvad. Valimistega on riigikogu koosseisus kaasnenud korrastumine. Näiteks ei õnnestunud teist korda parlamenti pääseda kuningriiklastel.

Uute riigikogu valimistegamuutub jõudude vahekord parlamendis kindlasti selgemaks. On tõenäoline, et järgmistel valimistel on valimisnimekirjades ka rohkem ettevõtjaid. Võib kohata selliseid nimesid nagu näiteks Hannes Tamjärv, Jüri Käo, Toomas Luman. See oleks positiivne, sest praegu on ettevõtjate esindajaid Toompeal liiga vähe. Toimetuse arvates peaks igas riigikogu komisjonis olema vähemalt üks selline liige, kes on ettevõtte juhtimisega otseselt seotud olnud. Majandus- ja rahanduskomisjonis peaks aga ettevõtjate esindatus olema veelgi suurem.

Praegu on majanduskomis-joni liikmetest ainult üks olnud eraettevõtja. Komisjoni esimees pole aga kunagi ühtegi ettevõtet juhtinud. Oluliselt parem pole ka rahanduskomisjoni koosseis.

Kolmas vastuargument on, et erakorraliste valimiste kampaania on liiga lühike ja valijal on raske hinnata erakondade valimisprogramme ning valimas käiakse vähe.

Eesti valija ei ole nii rumal ja mida rohkem valimisi on olnud, seda haritumaks valija muutub. Rahva huvi poliitika vastu võib väheneda hoopis siis, kui praegune riigikogu jätkab.

Eesti poliitikud ja avalikkus peaks saama aru, et erakorralised valimised ei ole riigi arengule alati halb. Praeguses olukorras on ennetähtaegsed valimised ainus hea vahend, mis teeb lõpu orava kombel rattas jooksmisele ja aitab parandada parlamendi liikmete mõttekvaliteeti.