Äriviisa kehtib kuni aasta

Välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Sulev Roostar ütles, et enne järgmise aasta märtsi ei jõua äriviisat kehtestada regulatsioonide puudumise tõttu. Välisminister peab oma määrusega kehtestama äriviisa andmise tingimused ja korra. Enne kui valitsus pole viisaeeskirja heaks kiitnud, pole võimalik sellega tegelema hakata.

Äriviisa on mõeldud inimestele, kes saabuvad Eestisse kuni üheaastase lähetusega, välismaise investeeringu tegemiseks või Eestis välismaa äriühingu filiaali asutamiseks. Kui ei teki komplikatsioone, saab välismaalane äriviisa kätte kümne tööpäeva jooksul.

Äriviisa puhul jääb kehtima üldine viisareegel, mille alusel on Eestis töötamine ja siin palga saamine keelatud. «See on võimalus näiteks välisriikide ajakirjanikele, euroametnikele ja Phare ekspertidele, kes ei saa töötasu mitte Eesti ettevõttest, vaid välisriigist,» selgitas Roostar.

Äriviisa taotlemise kohta ütles Sulev Roostar, et taotlejate sissetulek välisministeeriumi ei huvita. «Võib-olla me soovime teada saada, kes selle sissetuleku talle annab,» täpsustas ta. «Oluline on teada, millist firmat nad esindavad, kuivõrd tõsised on nende investeerimiskavatsused.»

Äriviisa taotlejalt ei hakata nõudma Eestis peatuskoha aadressi, sest eeldatakse, et need inimesed on suutelised Eestis toime tulema. Märkida võiks hotelli- või üürikorteri asukoha, lisas Roostar.

Samuti ei pea äriviisa taotleja esitama tõendit arstliku ülevaatuse läbimisest, tegema läbi aidsitesti või käima psühhiaatri juures, nagu kodakondsus- ja migratsiooniamet tavatseb vahel nõuda elamis- ja tööloa taotlejalt.

Uues viisaeeskirjas, mis sätestab äriviisa, muutub ka pikaajalise viisa taotlemine märksa mugavamaks.

Ärimehed saavad selle alusel Eestis viibida kolm kuud poole aasta jooksul ja maksimaalselt 180 päeva aastas senise kolmekümne päeva asemel.

Praktikas näeb see praegu välja nii, et ärimees peab iga kuu aja tagant korraks Eesti piirest välja sõitma.

Kõigile Eesti viisataotlejatele hakkab kehtima tervisekindlustuse nõue esialgu 160 000kroonise kindlustusvastutuse kohta.

Välismaalased, kes soovivad Eestis töötada, peavad kodakondsus- ja migratsiooniametist taotlema tööloa koos elamisloaga, mille kvoot aastas on tuhat. See võtab mitu kuud ja tööloa taotlejalt nõutakse palju dokumente. Kodakondsus- ja migratsiooniameti pressiosakonna töötajad ei osanud reedel öelda, kui palju on tänavu töölube väljastatud.