Erastamisest

Homsel korralisel istungil võtab valitsus tõenäoliselt vastu kaks olulist erastamist puudutavat otsust -- kinnitab 1998. a erastamiskava ja annab nõusoleku muuta erastamisagentuur (EEA) eraõiguslikuks juriidiliseks isikuks.

Toetan täielikult erastamisagentuuri erastamise ideed, kuid mulle jääb arusaamatuks plaan anda valitsuse pädevusse infrastruktuuriettevõtete müük. Seni veel riigi käes olevad infrastruktuuriettevõtted tuleks eras-tada EEA eestvedamisel.

Eesti senine erastamisedu on olnud võimalik ainult tänu sellele, et hoolimata mõningatest poliitilistest tõmblustest EEA nõukogus on EEA saanud tegutseda ühe juhi käe all. Nii on saavutatud teatav stabiilsus ja professionaalsus. Nüüd, mil erastamise võiduka lõpuni jääb kukesamm, tõdeb EEA juht Väino Sarnet, et edaspidi sõltub erastamine eelkõige valitsusest.

Kui Siimanni kabinet otsustab, et agentuuri asemel hakkab infrastruktuuriettevõtete müümisel esimest viiulit mängima valitsus, mähkub kogu protsess tahes-tahtmata poliitilise rivaalitsemise võrku, seda enam, et algavad ettevalmistused 1999. aasta korralisteks riigikogu valimisteks.

Sellepärast võib ennustada, et Eesti Põlevkivi, Eesti Energia ja Eesti Raudtee erastamine jääb ka järgmise ja ülejärgmise aasta erastamiskavasse. Ehk saadakse tänavu ühele poole Telekomiga. Laskmata karu nahk on juba jagatud -- Telekomi 49% aktsiate müügist oodatav 700 miljonit krooni kavatsetakse suunata stabilisatsioonifondi.

Segasemaks muutub ostuprotsess ka potentsiaalsele investorile. Agentuuri juhtkonna asemel tuleb tal hakata suhtlema amorfse ametnikkonna ja poliitikutega. Samas on ülisuuri välisinvesteeringuid tõotavate infrastruktuuriettevõtete erastamisel väga tähtis korrektne, läbipaistev ja selge asjaajamine.