• OMX Baltic0,08%300,24
  • OMX Riga−0,23%890,95
  • OMX Tallinn−0,33%2 061,8
  • OMX Vilnius0,27%1 205,66
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,12%8 812,15
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,33
  • OMX Baltic0,08%300,24
  • OMX Riga−0,23%890,95
  • OMX Tallinn−0,33%2 061,8
  • OMX Vilnius0,27%1 205,66
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,12%8 812,15
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,33
  • 06.01.98, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Venemaa taastaks teraviljaekspordi

Venemaa 1997. aasta viljasaak ulatus 88,5 miljoni tonnini, mis on ligi 20 miljonit tonni rohkem kui aasta varem, ütles Venemaa põllumajandusministeeriumi maaviljelusosakonna juhataja Anatoli Kolenko.
Samas oli 1997. aasta teraviljasaak väiksem 1993. aasta saagist, kui teravilja koristati 99,1 miljonit tonni.
Hoolimata suurest saagist oli paljudel põllumeestel endiselt probleeme riigi uue turumajanduspoliitikaga kohanemisega ning 70 protsenti põllumajandusettevõtetest jäi jätkuvalt miinusesse.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Suurenenud tootmine on aga võimaldanud Venemaal vähendada toiduainete importi umbes 10 protsendi võrra ning Venemaa valitsus on lõpetanud vilja ostmise välismaalt.
Aastatel 1985--1990 importis Venemaa umbes kolmandiku vajalikest toiduainetest. Peamiseks impordiartikliks oli teravili.
Aastatel 1991--1997 jäi impordi osakaal küll peaaegu samale tasemele, ent selle põhiosa moodustasid toidu-ained.
Septembrikuus toimunud raadioesinemises teatas president Boriss Jeltsin tsaariaegse Venemaa viljaekspordile osundades, et riik peab uuesti muutuma «suureks viljaaidaks».
Ekspertide sõnul takistab seda ühelt poolt maailma teraviljaturul valitsev tihe konkurents ning teisalt Vene sadamates asuvad rajatised, mis on ehitatud vaid vilja vastu võtma. Nõukogude ajal ei arvestatud võimalusega, et Venemaast võiks kunagi saada vilja eksportiv riik. DPA-ETA

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 9 p 21 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele