• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 2250,06%39 785,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,06
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 2250,06%39 785,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,06
  • 07.01.98, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tuluerinevustest majandusliidu riikides

Miks tulud majandusliidu riikides ei ühtlustu vaatamata sellele, et liidus on kapitali ja tööjõu vaba liikumine, ei ole abstraktsele majandusteooriale sugugi kerge küsimus.
Nagu ikka sellistel puhkudel, on seletusi väga mitmesuguseid. Nendest üks hilisemaid (A. Razin, C.-W. Juen «Income convergence within an economic union: the role of factor mobility and coordination.» - «Journal of Public Economics.» 66 (1997) 225-245) ja ikka veel kaugel täiuslikkusest püüab seda nähtust seletada eeskätt asjaoluga, et inimkapitalide erinevused liidu eri riikides ei kaldu konvergeeruma.
Seega on ligilähedaselt tegemist tüüpilise ühepõhjuselise teooriaga, mille usaldusväärsus on majanduse alal kõvasti kaheldav.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Näiteks peaks siin moodne teoreetik ilmtingimata selles küsimuses ka arvestama liidu riikides toimuvat majandusinstitutsioonide harmoniseerumist, riikide riskimäärade ühtlustumist ja ka muid teoorias praegu peenemaks peetavaid mõjureid kas või etnilise heterogeensuseni välja.
Kuid vaatamata kõikvõimalikele puudustele võib arvata, et ka selle teooria tulemustes leidub mõni terake tõtt, millest meiegi võiksime natuke moraalset eeskuju võtta.
On selge, et selle teooria alusel majandusliidu riikide tulude taseme ühtlustamisele ei aita kaasa riikidevaheline tulude ümberjaotus, sest see ei suuda ühtlustada riikide inimkapitali seisu.
Aitaks selles mudelis palju muidugi tööjõu tõesti vaba liikumine, kuid tegelikult see on vaba ikkagi ainult väikses ulatuses, sest tööjõud on vaatamata piiride avatusele ikkagi riikidega tugevalt seotud kas või sotsiaalkaitsega jne. Tööjõu liikumise piiratuse kompenseerimiseks ja tööoskuste ühtlustamiseks pikemal perioodil järeldub sellest mudelist tugev vajadus koolitada tööjõudu kõrge tasemega riikides.
Ka kõrge tasemega riikide ettevõtete kapitalipaigutused võivad aidata kaasa madalama tasemega riikide tööjõul omandada täiendavaid teadmisi nii tehnika kui ka juhtimise alal ja selles mõttes pole sugugi ükskõik, kust kapitali tuleb.
Lõpuks ei jäta autorid vihjamata ka vaesemate riikide negatiivset mõju rikkamatele tööjõu liikumise kaudu ja vajadust seda mõju leevendada tööoskuste õpetamise tsentraalse koordineerimisega.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 1 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele