Tuluerinevustest majandusliidu riikides

Näiteks peaks siin moodne teoreetik ilmtingimata selles küsimuses ka arvestama liidu riikides toimuvat majandusinstitutsioonide harmoniseerumist, riikide riskimäärade ühtlustumist ja ka muid teoorias praegu peenemaks peetavaid mõjureid kas või etnilise heterogeensuseni välja.

Kuid vaatamata kõikvõimalikele puudustele võib arvata, et ka selle teooria tulemustes leidub mõni terake tõtt, millest meiegi võiksime natuke moraalset eeskuju võtta.

On selge, et selle teooria alusel majandusliidu riikide tulude taseme ühtlustamisele ei aita kaasa riikidevaheline tulude ümberjaotus, sest see ei suuda ühtlustada riikide inimkapitali seisu.

Aitaks selles mudelis palju muidugi tööjõu tõesti vaba liikumine, kuid tegelikult see on vaba ikkagi ainult väikses ulatuses, sest tööjõud on vaatamata piiride avatusele ikkagi riikidega tugevalt seotud kas või sotsiaalkaitsega jne. Tööjõu liikumise piiratuse kompenseerimiseks ja tööoskuste ühtlustamiseks pikemal perioodil järeldub sellest mudelist tugev vajadus koolitada tööjõudu kõrge tasemega riikides.

Ka kõrge tasemega riikide ettevõtete kapitalipaigutused võivad aidata kaasa madalama tasemega riikide tööjõul omandada täiendavaid teadmisi nii tehnika kui ka juhtimise alal ja selles mõttes pole sugugi ükskõik, kust kapitali tuleb.

Lõpuks ei jäta autorid vihjamata ka vaesemate riikide negatiivset mõju rikkamatele tööjõu liikumise kaudu ja vajadust seda mõju leevendada tööoskuste õpetamise tsentraalse koordineerimisega.