- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Toiduainete importijad kaotavad sadu tuhandeid kroone
Alates sellest aastast aktsepteerib Eesti veterinaarkontroll vaid selliseid liha- ja kalasaadusi, mis on imporditud välisriikide teatud ettevõtetest.
Veterinaar- ja toiduinspektsiooni direktori Ago Pärteli möödunud suvel välja antud käskkirja alusel koguti eelmise aasta vältel välisriikidest nimekirju nendes riikides aktsepteeritud ja kontrollitud ettevõtete kohta.
Kui Eestisse liha- ja kalasaadusi importivat välisfirmat kõnealuses nimekirjas pole, ei ole veterinaarkontrollil enam alust tema kaupa üle piiri lubada.
Hulgifirmal Miratex hoiti tegevdirektor Olav Kolmkanti sõnul seetõttu terve selle nädala Tallinna kesklinna sadama tollipunktis kinni autokoormat delikatesskalatoodetega Taanist. Kauba saatjafirma nime veterinaarinspektsiooni nimekirjas ei olnud.
Alles eile pealelõunaks, pärast Taanist saadetud faksi, jõudis veterinaarteenistus veendumusele, et kaup pole ohtlik, ja lasi meid läbi, rääkis Kolmkant.
Siis selgus, et tegelikult poleks pidanud mingit nimekirja järgima, kuna tegu oli transiitkaubaga ja see nimekirjade nõude alla ei kuulu, ütles Kolmkant.
Ta märkis, et neljapäevase viivituse tõttu on firma kannatanud umbes 90 000 krooni kahju leppetrahvide, külmiku töös hoidmise jm taolise näol.
Kolmkanti sõnul on idee toidukaupade tõhusast kontrollist väga hea, aga sellest oleks tulnud ettevõtjaid varem teavitada.
Veterinaar- ja toiduinspektsiooni peadirektor Ago Pärtel sõnas, et ettevõtjaid eraldi uuendusest tõepoolest ei informeeritud, aga piiripunktides võis selle kohta informatsiooni saada.
Pärtel tunnistas, et mõnest riigist saabunud nimekirjad on teatud kaubagruppide osas poolikud. Näiteks Venemaalt pole mõne kaubagrupi importijate kohta nimekirju tulnud. Samas on tema teatel enamiku Eesti jaoks oluliste kaubanduspartnerite kohta kõik andmed olemas.
«See on väga lihtne ja selge kord, mida rakendab enamik maailma riike ka meie suhtes,» nentis Pärtel. Ettevõtte tunnustusnumber, millest need nimekirjad koosnevad, näitab Pärteli sõnul vaid ühte asja: tõendust sellest, et ettevõte on sealse riigi järelevalveasutuse järelevalve all ja igati kontrollitud.
Hetkel kuum
«See omakorda tagab, et ettevõte vastab eksportettevõtte standarditele ja väljastab kvaliteetset kaupa.»
Valitsuse määrusega 30. detsembrist 1997 on suurendatud piiripunktide arvu, kust kaudu toidukaupu Eestisse tohib importida. Ööpäev läbi tehakse veterinaarkontrolli toiduainetele Muuga sadamas, Narva piiripunktis, Valga piiripunktis, Tallinna reisisadama piiripunktis, Ikla ja Luhamaa ja Murati piiripunktis, Kopli ja Pärnu sadama piiripunktis. Paljudes neist on järelevalve korraldatud kas tööpäevadel või öise puhkepausiga või väljakutsel tööpäevadel kell 8.00--16.00. Kokku saab toiduaineid üle piiri Eestisse importida rohkem kui 30 piiripunkti ja sadama kaudu, peale selle Eesti Posti tollipunktides.
Ikla piiritollipunkti ühe tundmatuks jääda sooviva töötaja sõnul on tollipunktis pärast aastavahetust senisest rohkem koormaid kas mitmeks päevaks veterinaarkontrolli pärast ootele jäänud või tagasi saadetud, sest kaup osutus riknenuks.
Luhamaa piiripunktis töötava veterinaararsti Tiiu Sõna arvates pole nende piiripunktis autodest järjekordasid tekkinud. Samas ta tunnistas, et tööd tuleb ilmselt juurde.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele