Kõigi võimalustega kasiinost tõelise börsini

Jagan nende väheste seisukohta, kes väidavad, et mullu börsikrahhi ei olnud. Aastaga tõusis Talse 160 punktilt 265 punkti tasemele. 60protsendiline kasv ei tohiks investoritelt küll usku Tallinna börsi ära võtta. Hansa-, Hoiu- ja Ühispanga ning Norma 100protsendiline aastakasvik oli pikaajalisele investorile südantkosutav jõulukink. Talse suvine eksirännak 492 punktini ning hilissügisene süvasukeldumine hetkeks 190 punktini olid traagilised neile, kes valel ajal väga kiiret võitu üritasid, kelle närv lõpuks vastu ei pidanud, või neile, kes juba aasta alguses panuse valedele aktsiatele tegid.

Minu arvates oligi 1997. aasta peaõppetunniks aastalõpu kokkuvõte, et edu tagab aktsiate õige valik. Börsi algtõde, mida Tallinn üritas ümber lükata.

Mõistusevastane oli see, et kõik aktsiad börsil tõusid, ettevõtete majandustulemustest sõltumata. Aasta lõpus jäid aga plussi just nende ettevõtete aktsiad, kes olid aasta jooksul edukaimad.

Vestlesin aasta lõpus Ardo Hanssoniga. Ta ei uskunud, et Eestis on juba kätte jõudnud arenguperiood, kus börs kasvab aasta jooksul vaid 10--15%. Samas ei uskunud ta ka üldisesse 100protsendilisse tõusu. Olime üksmeelel, et tänavu tuleb börsitulemus iga ettevõtte jaoks erinev.

Ma ei tea, kust pärineb arvamus, et muu maailma börsidel nii kiiresti raha ei teenita kui meil. Kui Helsingi börs aasta lõpul endale joone alla tõmbas, selgus, et viie firma aktsiatega teeniti 100protsendilist kasumit. Nende hulgas olid Hartwall, Raisio ja Pohjola, polnud aga maailmas hoopis tuntumaid, näiteks Nokiat ja UPM-Kymmenet. Seegi kinnitab, et olulisim oli õige valik.

Muidugi on Tallinna börsil oma eripära. Londoni, Frankfurdi, New Yorgi ja Tokio börside kõrval oleme lausa mikroskoopilised.

Väikebörsina on Tallinn kergesti nii välisinvestorite kui ka meie iseendi poolt spekuleeritav. Kui börsisündmustes puudub loogika, tuleb leida põhjus, miks need toimuvad. Nii väikesel börsil piisab ka vaid investorite tahtest, et börs tõuseks ja börs hakkabki tõusma. Tuleks teada saada, kes tahab ja kui kaua ta tahab.

Itaalia suurinvestor Ernesto Preatoni teadis, et pärast jaanuarikuist tõusu ei tõuse Ühispanga aktsia aasta lõpuni. Rahvusvahelised investeerimiskogemused ei lubanud tal jätta midagi juhuse hooleks. 300miljoniline võit jäädvustus uue kaubanduskeskusena Narva maanteel. Alles sügisel mõistsid Eesti investorid, et Preatoni otsustas müüa tõusval turul, mitte langeval. Vaevalt teadis suur itaallane ise, et tema finantsskeemist saab nii särav õppetund.

Eesti pangad tahtsid, et aktsiad tõuseksid veel vähemalt aasta lõpuni. Repoportfellid kasvasid pankade abil hoogsalt. Maarjamaa mehed hakkasid oma vara pärast muret tundma alles sügisel. Olari Taali ja tema lähedaste vägitegu Hoiupanga emissioonil oli muljetavaldav. Osta 230 krooniga oma panga aktsiaid ajal, kui tegelik väärtus vähenes poole peale, on tegu, mis eestlasele omane.

Eesti investorite hulgas on kaotuste tõttu palju neid, kes eluliselt huvitatud Talse või üksikute aktsiate kergitamisest läinudsuvisele tipptasemele.

Kui investorite raha börsi aasta alguses kiiresti liikuma paneb, pole välistatud, et 1998. aasta börsikõver kordab 1997. aasta oma. Siis võib Tallinna börs 1999. aastale vastu minna juba heamainelise kasiinona, kus kõik võimalik. Börsil peaks olema rohkem loogikat.

Kummutaks teisegi tavaseisukoha. Algajad investorid arvavad, et võita saab vaid tõusval turul. Eesti meedia rääkis sügisel vaid rahalistest kaotustest.

Kogenud spekulant aga armastab pöörast sõitu ameerika mägedel. Mida järsemad on üksteisele järgnevad tõusud ja langused, seda kiiremini on võimalik võita. Novembris võis sageli näha, kuidas maakler äsja ostetud aktsiapaki tund-kaks hiljem 5--15% kallimalt maha müüs.

Paraku polnud tavainvestoril sellistele päevasisestele tehingutele juurdepääsu. Väga volatiilsel turul annavad investorite eelmisel päeval antud korraldused võimaluse maakleritel päeva jooksul korduvalt spekuleerida enda ja fondi portfelli huvides. Tipust müües ja põhjast ostes võinuks sügisel oma varanduse ka kahekordistada.

1998. aasta prognoosides segunenud investorite soovid ja tärganud reaalsustaju. Börsi enda huvides oleks, kui kiiret liikumist üles sügiseni ei tuleks. Augustis-septembris oleks näha, mis on toimunud rahaturul ja millised on ettevõtete majandustulemused.

Tõus septembrist detsembrini ei oleks siis enam avansiline. Talse tõus kuni 50% ja üksikute edukamate aktsiate tõus kuni 100% oleks tänaselt tasemelt mõistuslik ja reaalne.