Sõidukimaksu otsus viibib

Õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli juhtis valitsuse tähelepanu asjaolule, et maksumaksjal lasub kohustus sõidukimaksu tasuda, kuid seaduseelnõu seab talle lisaks kohustuse maksumaksmist tõendada, mis on maksuameti ülesanne.

Justiitsminister Paul Varul osutas, et piisavalt selgelt polnud eelnõus tagatud kontroll välisfirmade filiaalidele ja esindustele kuuluvate autode maksustamise üle.

Mootorsõidukimaksuga kavatseb valitsus suunata omavalitsuste eelarvesse kuni 200 miljonit krooni aastas teede ja tänavate korrashoiuks ning liikluse korraldamiseks. Maksustatakse Eesti autoregistris registreeritud mootorrattad, sõiduautod, veoautod, autobussid ja nendega veetavad haagised.

Sõiduautode kategoorias näeb valitsus diiselmootoriga sõidukile ette suurema maksu kui bensiinimootoriga sõidukile. Näiteks kuni 1300kg täismassiga bensiinimootoriga sõiduki omanik peab hakkama maksma 230 krooni aastas, diiselmootoriga sõiduki omanik aga 460 krooni.

Seaduseelnõu praeguses variandis hakkaks mootorsõidukimaks kehtima 1. juulil. Rahandusminister Mart Opmanni sõnul oleks otstarbekas kehtestada uus maks 1. jaanuaril 1999 koos riigieelarvega. Ta lisas, et valitsus annab tõenäoliselt järele kohalike omavalitsuste survele kehtastada maks selle aasta juulis.

Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees, reformierakondlane Jürgen Ligi ütles, et opositsiooni ei rahulda valitsuse kava tõsta maksukoormust ja rakendada uus maks poolest aastast. «Maks kavandatakse omandimaksuna, kuid maapiirkondade suhtes, kus vana Moskvit? aetakse välja vaid hädapärast, pole see õiglane,» ütles Ligi.

Mootorsõidukimaksu eelnõu oli valitsuse ja rahanduskomisjoni esitatuna mullu riigikogus arutusel, kuid riigikogu jättis eelnõu Reformierakonna, Isamaaliidu ja Mõõdukate ettepanekul septembris menetlusest välja.

Maksu rakendamine nõuab 6 mln krooni lisakulutusi riigieelarvest ja 30 uue töökoha loomist maksuametisse. Opmann ütles, et vajalik raha leitakse valitsuse reservfondist.