• OMX Baltic1,26%272,67
  • OMX Riga0,2%878,38
  • OMX Tallinn1,01%1 726,28
  • OMX Vilnius0,56%1 034,51
  • S&P 5000,71%5 792,04
  • DOW 301,03%42 512
  • Nasdaq 0,6%18 291,62
  • FTSE 100−0,05%8 239,37
  • Nikkei 2250,26%39 380,89
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%106,51
  • OMX Baltic1,26%272,67
  • OMX Riga0,2%878,38
  • OMX Tallinn1,01%1 726,28
  • OMX Vilnius0,56%1 034,51
  • S&P 5000,71%5 792,04
  • DOW 301,03%42 512
  • Nasdaq 0,6%18 291,62
  • FTSE 100−0,05%8 239,37
  • Nikkei 2250,26%39 380,89
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%106,51
  • 02.02.98, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tallinn laenab 240 miljonit krooni

Tallinna linnavalitsus otsustas reedel laenata 240 miljoni krooni, võlakirjade emissiooni korraldajaks valiti taas Nomura International.
Tallinna abilinnapea Ants Leemets ütles, et võlakirjaemissiooni korraldamise põhjus on, et võlakirju on lihtsam müüa kui laenu võtta.
Linnavalitsuse majandusnõuniku Kaarel Halla sõnul läheb raha kapitaliinvesteeringuteks. Kokku on eelarves kapitaliinvesteeringuteks ette nähtud 407,8 mln krooni, sellest on suuremad investeeringuobjektid teedemajandus (29%) ja haridus, eelkõige koolide remont (28%).
Kapitalieelarve on 627,8 mln kr, sealt läheb maha 220 mln linna esimese välislaenu tasumiseks, ütles Halla.
Leemetsa sõnul oli linnavolikogu 22. detsembril linna eelarve kinnitamisel ka laenu võtmise kinnitanud. Laenu intress on 6 kuu Saksa marga libor, millele lisandub 0,6--0,65%, lausus Leemets. Ta lisas, et kuna DEMi libor on muutuv suurus, siis ligikaudu on intress 4,3%.
1998.--2009. aastani on Tallinnal laenukohustusi üle 811 miljoni krooni, 1998. aastal tuleb Leemetsa sõnul tagasi maksta 275 miljonit krooni. ÄP

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 08.10.24, 14:49
Sustinere: toote mõju tuleb jälgida kogu väärtusahelas
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele