Kas toetate koolide erastamist?

Mingisugust ärilist mõtet ei oska ma küll siin näha. Selleks, et see asi ots otsaga kokku tuleks, on vaja üle keskmise ettevõtjat. Arvan, et sellises protsessis on rohkem tegemist metseenlusega. Müts maha Andres Bergmanni ees, kui ta seda teeb. Pealiskaudselt vaadates ei kujuta ma küll ette, et see mingi suur äri on.

Kindlasti tähendaks see aga koolile paremat tehnilist varustust, paremat õpetajate kaadrid. Kui mõned Eesti koolidest oleks erakätes, siis see looks vajaliku pretsedendi.

Minule selline protsess meeldib. Erasta-mine annab asjadele rohkem elu sisse. Ma ei usu, et kooli erastamisega kaasneks mingid suured ohud. Koolis töötaksid ikkagi edasi õpetajad ja teised spetsialistid.

Kui mõni kool erastatakse, siis seda rohkem hakkaksid pingutama riigikoolid, sest tekib õrnalt konkurents. Arvan, et see protsess on positiivne. Inimesel peab olema võimalus valida, millisesse kooli ta oma lapse paneb.

Haridussüsteem on üks väheseid süsteeme Eestis, kuhu on erakapitali liialt vähe kaasatud. Kahjuks on õpetajad üks sellise elukutse esindajaid, kes selleks, et materiaalselt paremale jäljele jõuda, on sunnitud elukutset vahetama. Eestis on vähe hästi toimivaid erakoole, kus väga hea õpetaja korraliku spetsialistina saaks täiesti korralikku palka, nii et ta ei peaks unistama sellest valdkonnast äraminekust. Sellepärast toetan ma tuliselt, et haridussüsteemi tuleks märksa rohkem erakapitali, millega tehtaks heal tasemel koole.

Selles poleemikas, kus räägitakse kõigile võrdsetest võimalustest, olen ma nõus, et riigil peab olema kohustus, et haridus peaks olema kõigile lastele kättesaadav. Kuid peaks ka olema selliseid erakoole, mis pakuvad tasulist, aga väga heal tasemel haridust.

Erakapitali kaasamine üldharidusse ja eriti põhiharidusse vajab väga hästi välja arendatud õiguslikku regulatsiooni selleks, et kõikide osapoolte huve kaitsta.

Ehkki ma leian, et turg reguleerib põhimõtteliselt kõiki majandusnähtusi, kaasa arvatud hariduse andmist, on hariduse andmise kui teenuse spetsiifika, et tulemused ilmnevad pika aja pärast.

Üks küsimus, mis vajaks ka Eesti ühiskonnas vaidlemist ja ühiskonna poolt aktsepteerimist, on põhihariduse andmine äriettevõttes, mille eesmärgiks on kasumi tootmine. Väga paljudes riikides on põhihariduse andmine nimetatud mittetulunduslikuks tegevuseks. Eraettevõtlus saab hariduses osaleda vaid sihtasutuste kaudu.

See küsimus on vaja selgeks vaielda kahel põhjusel. Esiteks, et kaitsta õppureid ja lapsevanemaid liigse kasumitaotluse eest, ja teiseks tuleb anda õpilastele garantii, et kooli näol on tegemist pikaajalise ettevõtmisega. Vältimaks seda, et kahe aasta pärast öeldakse, et andke andeks, kallid sõbrad, aga pankrot.