ELi konkurentsivolinik mattub töökoorma alla
Komisjoni luubi alla satub iga ühinenud ettevõte, mille kogukäive ületab 5 mld ECUd. Mullu novembris ootas otsust 147 liitumistaotlust, veel 1992. a oli sarnaseid taotlusi 60. Oktoobris ulatus ELi lepingu 85. ja 86. paragrahvi (omavahelisi kokkuleppeid ja domineeriva seisundi kuritarvitamist reguleerivad sätted) alusel lahendit ootavate juhtumite arv 1297ni. Lisaks tuli 468 juhul otsustada riiklike subsiidiumide maksmine.
1996. a sai ametliku lahendi vaid 22 juhtumit, 365 juhul saabus lahend eelotsuse vormis, mis ei anna ettevõttele mingit juriidilist garantiid.
Peale läbivaatamist vajavate juhtumite arvu kasvu, milles kajastub nii Euroopa riikide majanduse integreerumine kui inflatsioonist tingitud alampiiride erodeerumine, muutuvad küsimused järjest keerulisemaks ja vastuolulisemaks.
Tänavune aasta tõotab selles osas tulla veelgi raskem kui eelmised. Brüsseli luba ootavad kaks vastuolulist audiitorfirmade megaliitu, millega audiitorteenuste turg kontsentreeruks senise kuue asemel nelja firma kätte. Ühineda soovivad Price Waterhouse ja Coopers & Lybrand ning KPMG ja Ernst & Young.
Otsust ootab Bertelsmann-Kirch-Deutche Telekomi liit, mis ähvardab muutuda monopoliks tasulise digitaaltelevisiooni turul ELi saksakeelsetes riikides. Eraldi tähelepanu nõuab äsja avatud ja kiiresti arenev telekommunikatsiooni ja multimeedia turg.
Alates 1990. aastast, mil komisjonist sai Euroopa Liidu firmade liitumisi kooskõlastav organ, on kaheksa liitu keelatud, neist kuus kahel viimasel aastal. Mitmel puhul on liituvatele ettevõtetele seatud ranged tingimused.
Saksa meediagrupp Bertelsmann, USA Procter & Gamble ning õlletootjad Guinness ja Grand Metropolitan on kõik pidanud komisjoni ettekirjutusi arvestama.
Van Mierti poolehoidjad aplodeerivad volinikule seniajani järeleandmiste eest, mis õnnestus välja nõuda USA lennukitootjate Boengi ja McDonnel Douglase ühinemisel. Kohe seejärel võttis komisjon ette lennukompaniide British Airways ja American Airlines liidu.
Konkurents on valdkond, kus Euroopa komisjon mõjutab otseselt ettevõtjate äriotsuseid. Briti õlletootjad Bass ja Whitbread ootasid kooskõlastust kümme aastat, tsemendikartelli juhtumi uurimiseks kulus viis aastat.
Kuna institutsiooni ametnike arvu suurendada ei soovita, peab kahanema töökoormus, leiavad järjest häälekamalt reformide vajalikkust rõhutavad ringkonnad.
Lisaks on komisjoni kritiseeritud tagasihoidlike tulemuste eest rekordiliseks paisunud riiklike toetuste kärpimisel. Vaesemad riigid, kes ei suuda maksta firmadele selliseid toetusi nagu Prantsusmaa ja Saksamaa, nõuavad toetuste vähendamist.
Liikmesriigid eraldavad subsiidiumideks aastas keskmiselt 43 miljardit ECUd (39,6 miljardit dollarit), mille saajad on valdavalt riigi kontrolli all olevad raskustes firmad. FT-REUTER-ÄP