Piraat ei ole Eesti riigis röövel

Kadaka turult võib südamerahuga soetada CD-l Windows 98, kuigi ametlikult seda veel ei müüda. Warner Brothers'i Euroopa asepresident Philippe Cardonile valmistas halva üllatuse see, et Eestist on võimalik osta «Titanicu» piraatvideo. Eestis vohavat piraatkaubandust on pidanud jäädvustamise vääriliseks isegi CNNi filmigrupp.

Toimetuse arvates ei ole Eestis piisavat survet olukorra muutmiseks. Radikaalseid samme ei tee ei autorikaitse, ei riik, ei politsei.

Piraatlusest on Eestis saanud legaalne varastamise vorm, millesse suhtutakse kui paratamatusse. Autorikaitse ühing on jõuetu ja selle asemel, et võidelda endale välja tegusad toimemehhanismid piraatluse ohjeldamiseks, võtab ette totraid raadioaktsioone. Majanduspolitsei esindajate väitel on seni piraatlusevastasesse võitlusse tõrjuvalt suhtunud politseis küll murrang toimunud, ent tulemusi näha pole.

Piraat on üheselt mõistetavalt röövel ja piraatkaubandus vargus. Millegipärast ei teki Eesti riigis küsimusi suhtumises salaviina ja valerahasse. Piraatplaadid ja -tarkvara riiki ei riiva. Asjast on huvitatud mingid müstilised autorid, kes on mööda ilma laiali. Eesti autorid olulist survegruppi ei moodusta.

Võib küll lihtsalt nentida, et Eesti ühiskonnas valitseb eetiline mahajäämus, ent tegevusetus piraatluse ohjeldamisel õõnestab inimese eetika alustalasid veelgi, muudab varastamise ja petmise loomulikuks.

Loota, et tarbija sajakroonise hinnavahega CDde seast kallima originaali valib, on üsna naiivne. Selliseid inimesi on, aga nad jäävad selgesse vähemusse.

Seadustik on auklik. Eesti pole siiani ühinenud kahe põhilise autorikaitsekonventsiooniga. Autorikaitseseadust lubatakse juuniks. Sedagi peamiselt rahvusvahelise surve tugevnemise tõttu.

Ähvardava signaalina mõjus hoiatus, et autorikaitseprobleemid võivad olla Eestile takistus euroliitu pääsemisel.

Selge signaal on ka rahvusvahelise intellektuaalomandi kaitse liidu raport USA kaubandusesindusele -- Eesti soovitatakse lülitada intellektuaalpiraatluse alal muret tekitavate maade nimistusse. Eesti piraatturu kahju USA firmadele on hinnatud 4 miljonile dollarile aastas.

Toimetus ennustab piraatkaupmeestele jätkuvat äriedu. Meie poliitikud ei teadvusta probleemi enne, kui Brüsselis keegi oluline tegelane Ilvesel, Siimannil või Meril nööbist kinni võtab ja ultimaatumi esitab: piraatkaubandus või Euroopa Liit. Alles see lükkaks purustava buldooseri piraatkassetihunnikule.