Seadusemuudatus upitab pankade aastakasumeid

Hansapanga analüüsiosakonna juhataja Margus Kisel ütles, et panga aruandeid seadusemuudatus ei mõjuta. «Meil oli kogu aeg teada, et kaheprotsendiline reservimäär muudetakse tagasi viie protsendi peale ja oleme kõik arvutused teinud sellest lähtudes,» selgitas Kisel.

«Kui reservi määr oleks jäänud kahele protsendile, oleks pankade adekvaatsus vähenenud,» väitis Hoiupanga juhatuse liige Juta Maar. Aasta alguses kehtima hakanud pankade kaheprotsendilise riskireservi määra tõttu arvutas Hoiupank oma kahe viimase aasta tulemused ümber, mille tagajärjel vähenes panga eelmise aasta kasum ligi 40 miljonit krooni.

Juta Maari sõnul ei muuda pankade riskireservi tõstmine viiele protsendile laenuportfellis raamatupidamise seisukohalt midagi, kuid Hoiupanga omavahendite maht kasvab 40 miljoni krooni võrra.

Riigikogu otsus oli kuni esmaspäeva hilisõhtuni küsimärgi all. Koonderakonna koalitsioonipartnerid Maaliit ja Maarahva erakond seisid viimase hetkeni pankade riskireservi suurendamisele vastu.

Koonderakonna fraktsiooni esimees Mati Meos ütles, et erakond otsustas Reformierakonna ettepanekut toetada alles esmaspäeva õhtul kell kaheksa pärast valitsusliitu kuuluvate fraktsioonide nõupidamist ministritega. «Pidin tegelema aritmeetikaga, sest pärast lõunat tundus, et viieprotsendilise määra toetamine ei lähe riigikogus läbi,» sõnas Meos.

Meose sõnul võib pankade riskireservi määra suurendada, sest Eesti kommertspankade usaldusnormatiivid on piisavalt karmid.

Maaliidu fraktsiooni liikme Lembit Arro sõnul pole pankade maksuvaba reservi suurendamine põhjendatud, sest pangad ehitavad niigi igale tänavanurgale klaasmaju ja võtavad laenudelt 3--4 korda kõrgemat intressi kui Euroopa pangad. «Reservi suurendamisega jääb riigieelarvesse laekumata ligi 150 miljonit krooni makse, mida riik vajab lastega perede toetamiseks,» ütles Arro riigikogu kõnepuldist.

Riigikogu toetuse leidnud ettepaneku autor Jürgen Ligi Reformierakonnast ütles, et ühinenud opositsioon pidi pankadele soodsa tulemuse saavutamiseks Koonderakonda tõsiselt töötlema. «Kui jutt käib Koonderakonnast, siis pole kunagi selgust, sest maaerakonnad rebivad nende hääli kõrvale,» sõnas Ligi. Tema arvates soodustas seadusemuudatuse vastuvõtmist rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju haigestumine ja tema puudumine saalist.