Tarbijahindade paratamatu kasv

Teine miinus on see, et inflatsioon ei soodusta säästmist. See omakorda takistab pensionifondide teket. Inimestel ei ole mõtet oma raha säästa, sest hindade kasv sööb säästud lihtsalt ära.

Eestis on valitsuse ja keskpanga võimalused THI kasvu pidurdada suhteliselt piiratud. Valitsus ja Eesti Pank saavad seda teha avaliku sektori kulutuste vähendamise ja rahapakkumise piiramise kaudu. Neid abinõusid on ka kasutatud.

Aga on selge, et lähiaastatel me suhteliselt kõrgest inflatsioonitasemest kuhugi ei pääse. Kui räägime Euroopa Liiduga integreerumisest, siis ei saa meie hinnatase olla madalam kui teistes Euroopa riikides. Tarbijahindade tase on Eestis 60% Euroopa Liidu keskmisest tasemest ja peamine erinevus on administratiivsektori hindades.

Viimasel ajal on Eestis THId peamiselt kergitanud suletud sektori, sh monopoolsete ettevõtete kaupade ja teenuste hinnad. Näiteks on administratiivselt reguleeritud hinnad aastaga tõusnud 19,8%, mittereguleeritavad hinnad aga 11,1 protsenti.

Pärast üleminekut käsumajanduselt turumajandusele on avatud sektori hinnad muu maailma hinnatasemega ühtlustunud ja sõltuvad nüüd maailmaturul toimuvast.

Varjatud sektori hinnad ehk maailmaturu hindadega mittekonkureerivaid hinnad ei ole aga Eestis veel korralikult välja kujunenud. Samuti ei ole paigas monopoolsete ettevõtete hinnapoliitika. Kuigi riik on monopoolsete ettevõtete omanik, puudub monopolide tegevuse üle tõhus kontroll.

Monopolid on läinud kõige lihtsamat teed -- tõstnud oma teenuste hinda, kulude kokkuhoiule ja kadude vähendamisele on liiga vähe tähelepanu pööratud.

See tendents jätkub kindlasti veel järgnevatel aastatel ja seega mingit järsku inflatsioonitaseme alanemist oodata ei ole.