Korteriühistute hoolduse ja halduse tulevikumudel

Eluruumide erastamise käigus eras-tatakse palju mitmekorruselisi elamuid ja tekib küsimus nende edasisest majandamisest. Eluruumide erastamise seadus sätestab, et korteriomanikud asutavad korterite ühiseks majandamiseks ja haldamiseks korteriühistu.

Korteriühistuid on tekkinud küll veel vähe, kuid ometi tuleb lisaks kinnisvarahoolduse munitsipaalettevõtetele turule ka uusi kinnisvarahooldusega tegelevaid ettevõtteid.

Seoses korteriühistute moodustamisega kaob elamuhoolduse monopol, avaneb teenuste turg, asutatakse uusi hooldusettevõtteid ning tekib nendevaheline konkurents.

See on igati tervitatav nähtus, sest paneb asjaomased ettevõtted tegutsema aktiivselt ja kliendisõbralikult.

Praktika on näidanud, et korteriomanikud, kes on korteriühistu moodustanud, pole oma otsust kahetsenud, sest korteriomanikud suudavad sel juhul elamut hallata ökonoomsemalt.

Korteriühistutele oleks kõige kasulikum haldamisviis korteriühistute ühinemine ehk ühistegevuslik haldamine.

Praktika näitab, et algul tegutsevad korteriühistud üksi ja iseseisvalt. Mõni aasta pärast moodustamist hakatakse majandamisel otsima kasulikumaid ja otstarbekamaid koostöövaldkondi, eeskätt omandi haldamisel ja hooldamisel.

Nii tekivad sarnaste soovidega korteriühistute vahel läbirääkimised, mille käigus võetakse vastu haldustegevuse ühendamise otsus. Tekivad korteriühistute või lihtsalt elamute haldushooldusühistud.

Kindlasti on võimalik luua ka osaühistuid ja aktsiaseltse, kuid need majandusvormid ei arvestaks kõigi omanike huve ja taas võiks tekkida kellegi isiklike huvidega seotud firma. Hooldust ja haldust osutavas ühingus ollakse ise niihästi tellija kui ka teenuste osutaja.

Eesmärk on koondada palju maju ühtseks haldusfirmaks, kus iga korteriühistu on üks omanikest. Peamõte on selles, et korteriühistud ise moodustavad hooldusfirma, mis on aktsepteeritav tööde kvaliteedi ja hinna suhte tasandilt.

Töömeeste valikul võiks lähtuda kahest printsiibist:

- töömeeste brigaad valitakse korteriühistutes elavate korteriomanike seast. Praktika on näidanud, et pea igas korteriühistus elab häid, koguni elukutselisi remondimehi, kes saavad remondiga ideaalselt hakkama. Isiklikult eelistangi just seda varianti, sest nii saavad ühistu oma liikmed tööd. Raha, mis tehtud töö eest makstakse, jääb tegelikult ühistule endale;

- korraldatakse konkurss ehitus- ja remondifirmade vahel, et leida ühistule püsipartneriks kõige kasulikum ja vajalikum ettevõte. Edaspidised konkursid jääksid lihtsalt ära, sest ühistul on juba leitud usaldusväärne, teatud-tuntud ettevõte.

Ühtse raamatupidamisprogrammi tegemine aitaks vähendada raamatupidamiskulusid. Kõikidel majadel säilib loomulikult iseseisev bilanss ja õigus otsustada tööde mahu ning tellimuste üle.