Salastatuse poolt

27. aprill 1998, 00:00

Endise Eesti Energia peadirektori töötasu avalikustamine käivitas jär-jekordselt diskussiooni riigiametnike ja riigile kuuluvate ettevõtete juhtide töötasu avalikustamise üle. Möödunud nädala lõpul lisas sellele vaidlusele hoogu juurde president Lennart Meri, kes avaldas enda möödunud aasta tuludeklaratsiooni ja pangaarve jäägi.

Äripäev ei toeta riigile kuuluvate äriühingute juhtide palkade avalikustamist, kuid toetame jätkuvalt oma varasemat ettepanekut avalikustada eranditult kõigi eestimaalaste aastatulu. Toimetusel on hea meel, et seda ettepanekut on hakanud propageerima ka president Lennart Meri.

Tulude ja palga avalikustamisel peaks inimesed jagama kolme gruppi: riigiametnikud, riigile kuuluvate ettevõtete juhid ja erasektori töötajad.

Riigiametnike tuludeklaratsioon peaks olema täielikult avalik ja igaüks võiks saada tutvuda konkreetse ametniku tuludega. Riigile kuuluvate ettevõtete töötajate ja erasektori puhul peaks olema avalik aga ainult aastatulu. Tuludeklaratsioon ise peaks jääma salajaseks. Kindlasti peaks olema konfidentsiaalne iga inimese palk.

On vale avalikustada riigile kuuluvate äriühingute juhtide palgad, sest need ettevõtted konkureerivad tööjõu osas erasektoriga.

Tegemist ei ole ka mitte riigieelarveliste asutustega, vaid äriühingutega, kelle aktsiad on riigi omanduses. Sellepärast pole õige ka lähenemine, et riigifirma juhtidele maksab palka maksumaksja. Riigiettevõtete juhtide, nii nagu ka erasektori töötajate palga suuruse määrab ära turg.

Igal inimesel on turuväärtus ja sellest lähtuvalt tuleb maksta ka palka. Kui riigile kuuluvate äriühingute juhtide palgad muudetakse avalikuks, siis tähendab see seda, et neile ei maksta palka enam mitte töö tulemuse eest, vaid nende töötasu selgub avalike arutelude ja valimiskampaania käigus. Selline lähenemine on vale.

Riigiettevõtete juhtide palkade avalikustamise poolt räägib üks asi. Praegu on tegemist olnud väga suletud ringiga. Ettevõtte juhile määras palga ettevõtte nõukogu, kes omakorda sai ettevõttest mitmesuguseid soodustusi. Riigiettevõtte nõukogu ja juhtkonna suhted toimisid põhimõttel käsi peseb kätt. Sellest tingitult jäid riigi huvid tihti tagaplaanile.

Taolise olukorra muutmiseks ei pea aga avalikustama riigifirma juhtide töötasu.

Toimetuse arvates piisab ka sellest, kui järgida president Lennart Meri ettepanekut. Presidendi arvates ei peaks riigile kuuluvate äriühingute nõukogude liikmete töö olema tasustatud.

Selline ettepanek väärib kindlasti toetust, sest siis hakkaksid nõukogudesse kuuluma inimesed, kellele ei ole tähtis mitte mõni tuhat krooni, mobiiltelefon või auto, mida ettevõte neile nõukogus istumise eest annab.

Oluliseks saab riik ja tema huvides tegutsemine. See välistab aga juba ise võimaluse, et riigiettevõtte juhtidele makstakse kõrgemat palka, kui on nende turuväärtus.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing