Suuri haisid varjab saladuseloor

Maksuvabu offshore-firmasid ostetakse eesmärgiga vähendada investorite maksukoormust või hallata vara, räägib maksuvabasid firmasid vahendava ASi Divec juhatuse esimees Erik Vallaste. Vara parem haldamine hakkab Vallaste sõnul järjest enam populaarsust koguma, et hoida kapitali võlausaldajate või abikaasa eest.

«Otsese maksupettuse tahtjaid ei ole meie klientide hulgas olnud,» väidab Diveci juht. Kuue aasta jooksul müüdud firmadest on Eestisse jäänud umbes paar tuhat.

Offshore-firmasid kasutatakse maksude vältimiseks laialdaselt kogu maailmas. Viimast võimaldavad maksualase seadustiku erinevus riikide vahel ja maksuseadustes leiduvad augud. Offshore-firmad aitavad pääseda tulumaksu tasumisest.

Sügisel oli riigikogus arutlusel offshore-firmade tehingute maksustamine tulumaksuga, kuid see lükati tagasi.

Lähiajal offshore'ide maksustamise osas muudatusi kavas ei ole, sest valitsus ei plaani parandusi tulumaksuseadusesse enne uut aastat. Maksuametnikud teavad põhilisi offshore-piirkondi peast ja hoiavad firmasid teravdatud tähelepanu all.

Küll aga tegeleb rahandusministeerium küsimusega edasi, kinnitab ministeeriumi avalike suhete juht Aili Ohlau. Ministeerium kavatseb kaotada offshore-firmade musta nimekirja ja nende üldiseks nimetuseks jääks välismaalt kontrollitavad firmad, räägib Ohlau.

Erik Vallaste arvab, et üle poole tema firma kaudu offshore'i omandanud inimestest teeb seda eesmärgiga varjata oma isikut. Diveci klientideks on poliitikud ja prominendid, kellest kirjutavad ajalehed, teatab Vallaste. Kliente puudutav informatsioon on konfidentsiaalne ja nimesid ei nimetata, lisab ta kohe juurde.

Offshore-firma laseb reeglina välja esitajaaktsiaid, mitte nimelisi väärtpabereid, mistõttu Vallaste sõnul on praktiliselt võimatu firma tegelike omanike jälile saada. Offshore-piirkondade äriregistrites firma omanike ja juhtkonna andmeid ei registreerita, enam kasutatud piirkondadest on erandiks vaid Iirimaa, Gibraltar, Küpros ja Mani saar.

Eesti pangad põhjalikku kontrolli offshore-firmade omanike üle ei teosta. Äriühingu asutamisotsuse, ettevõtte põhikirja ja direktori määramise otsuse kõrval on tähtis ka direktori välja antud volikiri, millega määratakse firmale esindaja Eestis. Volitus peab olema notariaalselt kinnitatud ja kindlasti legaliseeritud Eesti välisministeeriumis.

Välisministeerium registreerib iga legaliseerimistoimingu, kuid ei säilita andmeid dokumentide sisu kohta. Ministeeriumisse jääb märgina maha vaid riigilõivu tasunud isiku allkiri, kelleks offshore-firma puhul on vahendusfirma töötaja.

Hansapanga kontode avamise konsultant Katrin Viin kinnitab, et pangal on hea koostöö Eestis tegutsevate offshore'i müüjatega, kelle kaudu on võimalik kontrollida, kas pangakontot avama tulnud firma on tõepoolest olemas. Pangad tahavad firma olemasolu tõestades vältida segadusi, kui tehingu vaidlustamisel võib pank süüdi jääda.

«Kui dokumendid on ilusasti legaliseeritud, on nad meie jaoks aktsepteeritavad ja me pole hakanud omanikesse süvenema,» lisab Viin. «Kui tuleb rahapesu puudutav seadus, milles pannakse paika suuremad nõudmised, siis me loomulikult järgime neid.»

Ühispanga pangatehnoloogia direktor Priit Kuusik ütleb, et omanikeringi uurimine võib kerkida päevakorda, kui firma soovib võtta laenu.

Börsi käed jäävad lühikeseks

Tallinna väärtpaberibörsi noteerimisosakonna juhataja Rain Semper ütleb, et offshore-firmade omanike vastu saab börs tunda huvi vaid siis, kui ettevõte tahab oma aktsiaid börsil noteerida ja firma omanikeringi kuuluva offshore-firma osalus ulatub kümne protsendini aktsiakapitalist. Sellisel juhul on börsi noteerimiskomisjonil õigus nõuda firma osanikelt täiendavat informatsiooni.

Kui informatsioon on ebapiisav, võib komisjon noteerimistaotluse rahuldamata jätta. Seni pole see veel Tallinna börsil vajalikuks osutunud.

Börsil noteeritavate ettevõtete omanike hulka kuuluvate offshore-firmade kohta puudub börsil õigus informatsiooni küsida, selgitab Semper. Ainus börsireglemendist tulenev nõue puudutab firma juhatuse ja nõukogu liikmeid, kes on kohustatud aastaaruannetes avalikustama, palju neile kuulub aktsiaid.

Börsiettevõtted on kohustatud aastaaruannetes avalikustama oma juhatuse ja nõukogu liikmete aktsiaosalused. Andmete esitamine on firma juhatuse kohustus. Kuna ettevõtte juhatus on palgatööjõud, firma nõukogu liikmed aga omanikud, ei pruugi viimased oma kõiki aktsiaosalusi ettevõtte tegevjuhtidele teada anda. Esitatud andmete vastavust tõele kontrollida ei saa ja tuleb loota vaid asjaosaliste aususele.

Tallinna börsi kapitalisatsioon oli märtsi lõpu seisuga 16,555 miljardit krooni. Offshore-firmade kaudu tehtud investeeringud ületasid sellest kümme protsenti, sest peale tuntud Kariibi mere saarte ja osade Euroopa riikide tehti investeeringuid ka läbi Inglismaal ja USAs registreeritud maksuvabade firmade. Need kaks riiki kokku moodustavad juba kümnendiku investeeringutest.