Kui kiire võib olla edasine majanduskasv?

Kui võtta aasta, siis ütleksin kuskil kuuest kuni kümneni. See on absoluutselt teaduslikult korrektne vastus. Sellises vahemikus need üleminekumaad umbes kõiguvad. See on see piir, kus nad tavaliselt on.

Selle 11,4 kohta ei saa küll liiga suur öelda. Aga see paistab silma. Kui Clinton käis Berliini müüri aastapäevakõnet pidamas, nimetas ta, et Eesti ja Poola on praegu Euroopas on kõige kõrgema kasvuga.

Võib-olla oleks parem madalam majanduskasv, aga mitte kõikuv, aga seda on väga raske saavutada, et ei kõiguks.

Kujutan ette, et aastakasv jääb kuskil 6-7% raamidesse. Arvatavasti see 11,4 ja esimese kvartali 8 näitab seda, et siiski on toimunud väikene jahtumine.

Vaadates tänast börsiseisu, tendentsi, mis börsil toimub, ja natukene teades ka neid analüüse, mida makromajanduse analüütikud on teinud, siis ma eeldan, et eelmise aastaga võrdse majanduskasvu tagamiseks täna, juuni algul, juba baas puudub. Ma julgeks öelda, et kuskil 6--7% võiks see kasvunumber olla. See on analüüs numbrite alusel, mis minu käsutuses on.

Ta jääbki sinna esimese kvartali piiridesse. Ma ei näe põhjust,miks ta peaks langema. Esiteks, reaalinvesteeringuid on ikkagi tehtud küllalt suur hulk sellest rahast, mis on sisse tulnud.

Teiseks, täiendavat kasvu on kah raske juurde saada, sest arvata võib, et raha sissevool mingil määral pidurdub. Vähemalt selles osas, mis meil siin väga lahedalt liikus. Diplomaatilisemalt öeldes, riskikapital, mis otsis kerget teenimise võimalust börsiindeksiga, -- seda tuleb ilmselt vähem. Aga selle asemel võib loota soliidsemaid investoreid, kes suudavad analüüsi teha. Summa summarum, raha sissetulek võib mingil määral väheneda.

See on kõige reaalsem prognoos, aga võib arvestada ka nii musta kui roosat varianti.

Mina ei julge prognoosida edasist majan-duskasvu. Põhimõtteliselt pole midagi imestada, kui ka sel aastal tuleb igati korralik majanduskasv. Aga olen peaagu kindel, et see ei tule eelmise aasta suurune. Hea tulemus oleks juba 5-6%. See näitaks stabiilsust kasvul. Mis selle asja ohtu seab, on see, et eelmisel aastal kasvas ettevõtluse lühiajaline võlgnevus ca 10,5 miljardit, samal ajal kui sisemajanduse kogutoodangkasvas nominaalselt 13 miljardit. St võlakoormus kasvab väga kiiresti. Millal see mõju avaldab, me ei tea.

Ma ei poolda jutte ülekuumenemisest. 20%, kui see sisemiste säästude arvel tuleb, oleks suurepärane ja ei mingit kuumenemist. Aga see, et me välisraha arvel kasvame, loob ebakindluse. 5-6% kasvu oleks meile suurepärane tulemus. Kui tuleb suurem, peab vaatama, kas on meie sisesäästud suurenenud või on see võlgnevuse kasvu arvel.