Eesti pankades võib käia seeneproovijaid

Vekslivõltsimise puhul on julge pealehakkamine pool võitu nagu muudel tegevusaladelgi.

Läheb petmine õnneks, tulevad hõlptulutuhanded, ei lähe, ei juhtu ka midagi olulist. Tegemist on ju vaid kelmuse katsega. Materiaalset kahju tekitatud pole ja süüdistatav pääseb kerge ehmatusega. Süüdistus dokumendi võltsimises on küll tõsisem, kuid süü tõestaminegi sellevõrra raskem.

T?ekipettust on Eestis siiski harva, sest panganduse ja tehnika kiire areng on siin t?ekiaja praktiliselt vahele jätnud. Seda enam võib teadja seda ära kasutada.

Eestis on pangapettust parajalt nii palju, et teda tavaliseks nimetada. Võltsitakse maksekorraldusi, t?ekke, oma ametiseisundit kasutades püüavad petta tellerid.

Põhiliselt püüavad Eestis petta nn kohalikud, aga ka välismaiseid nn seeneproovijad. Eestist võivad viimaste taganttõukajad ju siit maailma jõudvate teadete vastuolulisuse pärast kõrvuti asetada Aasia ja Aafrika arenguriikidega.

Seekord oli pank pettatahtjast kavalam. Tõsi, pankade oskus ennast kaista on Eestis üsna noor ja sotsialismiaegsete juurtega usaldus võõra vastu visa kaduma. Kõik Eesti pangad pole veel suutnud jõuda sellenigi, et panga nurga taga kaardilt võetud tuhandeid sulle mõni minut hiljem kontorist taas peo peale ei loetaks.