Kalaeksport ELi on seiskunud
Ekspordilubade pikendamata jätmine tähendaks 100 miljoni krooni kaotust
Riigi veterinaar- ja toiduinspektsiooni peadirektor Ago Pärtel ütles, et ilmselt ei jõua ELi inspektorid enne juulit käia Eesti kalatööstusi kontrollimas. ELi ekspordikeeld tähendaks kalatööstustele aastas kokku umbes 100 miljoni krooni kaotamist.
Paljassaare kalatööstuse peadirektori Jaan Jalakase kinnitusel on kalatoodete eksport seiskunud, sest ettevõtete partnerid on lepingud üles öelnud. «Partnerid soovivad 100% kindlust, et nad ka kuu aja pärast oma kauba ikka kätte saaks,» sõnas Jalakas. Paljassaare kalatööstus eksportis seni Esva kalapulki ja -pihve Soome. Jalakase sõnul tähendaks loast ilmajäämine Paljassaare tööstusele aastas kuni 12 mln krooni kaotamist.
Pärnu kalamajandi juhataja Enn Truuts ütles, et kalamajand on tõsistes raskustes, sest ettevõtte lääne partneritega ei saa sõlmida lepinguid enne, kui on teada, kas ettevõte saab ekspordiloa. «Me planeerisime selle aasta ELi ekspordikäibeks 40 mln krooni, kuid sellest pole seni müüdud midagi,» rääkis Truuts. «Meie partnerid soovivad sõlmida kolme- kuni viieaastased lepingud, kuid praeguses selgusetus olukorras ei saa seda teha.»
Pärnu kalamajandil on potentsiaalsed ekspordipartnerid Saksamaal ja Hollandis.
Eelmise aasta ligi 60 mln kroonise käibega lõpetanud kalamajand planeeris tänavuseks käibeks 100 mln krooni, kuid ka see jääb Truutsi sõnul vaid plaaniks. «Meie äriidee oli arendada eksporti just lääne poole, kuid me ei saa seda teha,» ütles Truuts. Pärnu kalamajandil valmis mullu kevadel uus euronõuetele vastav tootmishoone, miks maksis üle 10 miljoni krooni.
Eesti veterinaar- ja toiduinspektsioon esitas taotluse kalatööstuste kontrollimiseks ELi komisjonile jaanuaris. Jalakase sõnul oleks seda pidanud tegema eelmise aasta kevadel, kui EList tuli sellekohane kiri. «Ametnikud unustasid lihtsalt kirjale vastata,» ütles Jalakas.
Pärtel kinnitas, et veterinaarinspektsioon saatis ELile taotluse saata inspektorid kalatööstusi kontrollima välja õigeaegselt.
«On tõenäoline, et ekspordiluba lihtsalt pikendatakse, kuni missioon tööstused ära kontrollib,» lisas Pärtel.
Põllumajandusministeeriumi andmeil toimub kahe nädala jooksul ELi veterinaarkomitee istung, kus äsja Eestis viibinud ELi põllumajandusvolinik Franz Fischler esitab ettepaneku pikendada Eesti tööstuste luba aasta lõpuni. Lubade edasine pikendamine otsustatakse selle perioodi jooksul vastavalt kalatööstuste hindamise tulemustele.
Mitu Eesti kalatööstust soovivad ELi ekspordiluba vaid selleks, et tagada kindlus kauplemises Venemaaga. Venemaa käitumine on ettearvamatu ja ka tema võib hakata nõudma ELi normide täitmist, ütles Enn Truuts. Praegu on Venemaa kalatööstuste tähtsaim ekspordipartner, kuhu mõni tööstus müüb üle 90% toodangust.
ASi Makrill kommertsdirektor Jaan Lahtvee on varem öelnud, et ELi turg pole tööstustele võrreldes Vene omaga kuigi oluline. «Euroturu osa on meie müügis väike ja seal on toitu meie toodangutagi palju,» ütles Lahtvee. «Venemaa hindab meid ja seda turgu peab hoidma.»
ASi Viru Rand turundusjuhi Lilian Niitsoo sõnul on Euroopa turg küllastunud ja Eesti tööstustel on oma kaubamärgi all toodangu müümine seal keeruline.