- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,75
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,75
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kalaeksport ELi on seiskunud
Ekspordilubade pikendamata jätmine tähendaks 100 miljoni krooni kaotust
Riigi veterinaar- ja toiduinspektsiooni peadirektor Ago Pärtel ütles, et ilmselt ei jõua ELi inspektorid enne juulit käia Eesti kalatööstusi kontrollimas. ELi ekspordikeeld tähendaks kalatööstustele aastas kokku umbes 100 miljoni krooni kaotamist.
Paljassaare kalatööstuse peadirektori Jaan Jalakase kinnitusel on kalatoodete eksport seiskunud, sest ettevõtete partnerid on lepingud üles öelnud. «Partnerid soovivad 100% kindlust, et nad ka kuu aja pärast oma kauba ikka kätte saaks,» sõnas Jalakas. Paljassaare kalatööstus eksportis seni Esva kalapulki ja -pihve Soome. Jalakase sõnul tähendaks loast ilmajäämine Paljassaare tööstusele aastas kuni 12 mln krooni kaotamist.
Pärnu kalamajandi juhataja Enn Truuts ütles, et kalamajand on tõsistes raskustes, sest ettevõtte lääne partneritega ei saa sõlmida lepinguid enne, kui on teada, kas ettevõte saab ekspordiloa. «Me planeerisime selle aasta ELi ekspordikäibeks 40 mln krooni, kuid sellest pole seni müüdud midagi,» rääkis Truuts. «Meie partnerid soovivad sõlmida kolme- kuni viieaastased lepingud, kuid praeguses selgusetus olukorras ei saa seda teha.»
Pärnu kalamajandil on potentsiaalsed ekspordipartnerid Saksamaal ja Hollandis.
Eelmise aasta ligi 60 mln kroonise käibega lõpetanud kalamajand planeeris tänavuseks käibeks 100 mln krooni, kuid ka see jääb Truutsi sõnul vaid plaaniks. «Meie äriidee oli arendada eksporti just lääne poole, kuid me ei saa seda teha,» ütles Truuts. Pärnu kalamajandil valmis mullu kevadel uus euronõuetele vastav tootmishoone, miks maksis üle 10 miljoni krooni.
Eesti veterinaar- ja toiduinspektsioon esitas taotluse kalatööstuste kontrollimiseks ELi komisjonile jaanuaris. Jalakase sõnul oleks seda pidanud tegema eelmise aasta kevadel, kui EList tuli sellekohane kiri. «Ametnikud unustasid lihtsalt kirjale vastata,» ütles Jalakas.
Pärtel kinnitas, et veterinaarinspektsioon saatis ELile taotluse saata inspektorid kalatööstusi kontrollima välja õigeaegselt.
«On tõenäoline, et ekspordiluba lihtsalt pikendatakse, kuni missioon tööstused ära kontrollib,» lisas Pärtel.
Põllumajandusministeeriumi andmeil toimub kahe nädala jooksul ELi veterinaarkomitee istung, kus äsja Eestis viibinud ELi põllumajandusvolinik Franz Fischler esitab ettepaneku pikendada Eesti tööstuste luba aasta lõpuni. Lubade edasine pikendamine otsustatakse selle perioodi jooksul vastavalt kalatööstuste hindamise tulemustele.
Mitu Eesti kalatööstust soovivad ELi ekspordiluba vaid selleks, et tagada kindlus kauplemises Venemaaga. Venemaa käitumine on ettearvamatu ja ka tema võib hakata nõudma ELi normide täitmist, ütles Enn Truuts. Praegu on Venemaa kalatööstuste tähtsaim ekspordipartner, kuhu mõni tööstus müüb üle 90% toodangust.
ASi Makrill kommertsdirektor Jaan Lahtvee on varem öelnud, et ELi turg pole tööstustele võrreldes Vene omaga kuigi oluline. «Euroturu osa on meie müügis väike ja seal on toitu meie toodangutagi palju,» ütles Lahtvee. «Venemaa hindab meid ja seda turgu peab hoidma.»
ASi Viru Rand turundusjuhi Lilian Niitsoo sõnul on Euroopa turg küllastunud ja Eesti tööstustel on oma kaubamärgi all toodangu müümine seal keeruline.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele