• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    FIFA miljardiäri

    Jalgpalli maailmameistrivõistluste äriline külg süveneb järjest. FIFA, kellele kuuluvad kõik MMi korraldamise õigused, on hakanud viimasel ajal jalgpalli äriväärtust järjest tõsisemalt ära kasutama. Näiteks kui veel tänavu müüdi võistluse televisiooniülekandeõigused «odavalt» ehk 1,67 miljardi Eesti krooni eest, siis 2002. ja 2006. aasta MMi teleülekandeõigusi on müüdud juba 27 miljardi Eesti krooni eest.
    1978. a Argentina MMil maksid teleülekandeõigused ainult 180 mln Eesti krooni ja FIFA kogutulu oli 640 mln krooni. Kuni 1990. a Itaalia MMini andis piletimüük FIFA-le rohkem tulu kui teleülekanded. Kuid oludes, kus meediaturule on ilmunud uued vahendajad, kes ostavad ülekandeõigused ära ja müüvad need telekomapaniidele edasi, on hinnad mitmekordistunud.
    Näiteks ?veitsis asuv sporditurundusfirma International Sport & Leisure (ISL) ja Saksa meediamogul Leo Kirch peavad heaks äriks 2002. a MMi teleülekandeõiguste ostmist 12,6 mld Eesti krooni eest.
    Prantsusmaa jalgpalli MM on viimane, kus rahvuslikel avalik-õiguslikel telekanalitel õnnestub saada ülekandeõigus, arvab Canal+ esindaja Pierre Maes. Suured spordisündmused pakuvad tasulistele telekanalitele üha suuremat huvi, sest see aitab neil kõige paremini juurde saada uusi abonente. Seepärast on nad valmis ülekandeõiguse eest maksma rahvusvahelistele spordiorganisatsioonidele, nagu FIFA, väga suuri summasid, mida Euroopa teleorganisatsioon EBU ei suuda välja panna. «Euroopa liigub sama teed mis USA, kus suurvõistluste hinnad meeletult kasvavad,» ütles Maes.
    Prantsusmaa MMi ajal antakse esmakordselt võistlusi edasi ka digitaaltelevisioonis. Eri nurkade alt filmitud liikuvaid pilte edastatakse samuti Internetis, et uurida, missugune huvi seal selle asja vastu valitseb. DI-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Kulutused reisimisele läksid teises kvartalis lendu
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.