Kui elada lineaarses ja siledas maailmas, siis on see küsimus täiesti asjakohane ja vastus võiks olla, et selline tegevus on absurdne: tõstad ühest taskust teise ja sellesse taskusse, kus on auk. Aga kui mõelda sellele, et võlakirjade emiteerimiseks loa saamine võtab heal juhul nädala ja raha on kättesaadav parimal juhul mõne kuu pärast, siis polegi see nii mõttetu. See raha, mis välja viiakse, on sellel päeval, kui pauk käib, võetav. Need rahad on täiesti erinevad.
See, et riik Maapanga kliente hoiab, on teine küsimus. Seal on üldvalitsuste rahana omavalitsuste ja haigekassa raha, pensionid ja veel päris riigieelarve raha. Kuivõrd sinna jäi pool miljardit ja lisaeelarvet me ei kavatse teha, siis võib asja ka nii seletada, et riik päästab oma raha. Selleks, et riik funktsioneerida saaks on see raha hädavajalik ja kuskilt mujalt seda ju võtta ei ole.
Olukorras, kus tehti poliitiline otsus, et riik ei jäta Maapanga kliente turujõudude hooleks, oli õige emiteerida võlakirju ja jätta reservfondi kallale minemata.
On natuke arusaamatu tõesti, miks selline valik on tehtud. On olemas pankrotiseadus ja hoiuste kindlustamise seadus. Kõike seda peaks läbi viima nende kahe seaduse alusel. Pole mõtet vastu võtta seadust, mille järgi ei hakata käituma.
Kui selle järgi ei hakata käituma, siis võiks lihtsalt vastu võtta seaduse, et kõik pankade kreeditorid on riigi poolt kaitstud ja punkt. Minu arvates oleks ideaalne lahendus piirduda lihtsalt hoiuste kindlustuse seadusega. Suured kreeditorid aga saavad oma raha tagasi tavalise pankrotiprotseduuri kaudu.
Ka riiklikud asutused peaksid tundma mingisugust vastutust. Kui nad otsustavad, kuhu oma raha paigutada, siis ikka natuke valigu ja tunnetagu, et kui teevad vale valiku, siis kannavad selle eest ka vastutust. Muidu tekib täielik karistamatuse tunne -- igaüks paigutab oma raha ükskõik kuhu, sest teab, et riik niikuinii päästab välja. Mina näen just sellist sõnumit, mis tuleks suurtele saata. Ulatuslik kreeditoride päästmine -- sellel on kohe päris tugevad miinusküljed.
Seotud lood
Ajalugu kordub: möödunud aasta 26. septembril esitleti Berliinis intrigeerivaid telefone Xiaomi 13T ja Xiaomi 13T Pro, tänavu, samuti 26. septembril ja samuti Berliinis esitles Xiaomi oma uusimaid telefone
Xiaomi 14T ja
Xiaomi 14T Pro. Viimased uudised
Mandri-Euroopa elektrivõrgu sagedusega liitumine võib tuua hinnatõusu
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele