Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas riigi võlakirjade emiteerimine on vajalik?

    Kui elada lineaarses ja siledas maailmas, siis on see küsimus täiesti asjakohane ja vastus võiks olla, et selline tegevus on absurdne: tõstad ühest taskust teise ja sellesse taskusse, kus on auk. Aga kui mõelda sellele, et võlakirjade emiteerimiseks loa saamine võtab heal juhul nädala ja raha on kättesaadav parimal juhul mõne kuu pärast, siis polegi see nii mõttetu. See raha, mis välja viiakse, on sellel päeval, kui pauk käib, võetav. Need rahad on täiesti erinevad.
    See, et riik Maapanga kliente hoiab, on teine küsimus. Seal on üldvalitsuste rahana omavalitsuste ja haigekassa raha, pensionid ja veel päris riigieelarve raha. Kuivõrd sinna jäi pool miljardit ja lisaeelarvet me ei kavatse teha, siis võib asja ka nii seletada, et riik päästab oma raha. Selleks, et riik funktsioneerida saaks on see raha hädavajalik ja kuskilt mujalt seda ju võtta ei ole.
    Olukorras, kus tehti poliitiline otsus, et riik ei jäta Maapanga kliente turujõudude hooleks, oli õige emiteerida võlakirju ja jätta reservfondi kallale minemata.
    On natuke arusaamatu tõesti, miks selline valik on tehtud. On olemas pankrotiseadus ja hoiuste kindlustamise seadus. Kõike seda peaks läbi viima nende kahe seaduse alusel. Pole mõtet vastu võtta seadust, mille järgi ei hakata käituma.
    Kui selle järgi ei hakata käituma, siis võiks lihtsalt vastu võtta seaduse, et kõik pankade kreeditorid on riigi poolt kaitstud ja punkt. Minu arvates oleks ideaalne lahendus piirduda lihtsalt hoiuste kindlustuse seadusega. Suured kreeditorid aga saavad oma raha tagasi tavalise pankrotiprotseduuri kaudu.
    Ka riiklikud asutused peaksid tundma mingisugust vastutust. Kui nad otsustavad, kuhu oma raha paigutada, siis ikka natuke valigu ja tunnetagu, et kui teevad vale valiku, siis kannavad selle eest ka vastutust. Muidu tekib täielik karistamatuse tunne -- igaüks paigutab oma raha ükskõik kuhu, sest teab, et riik niikuinii päästab välja. Mina näen just sellist sõnumit, mis tuleks suurtele saata. Ulatuslik kreeditoride päästmine -- sellel on kohe päris tugevad miinusküljed.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Ökonomist: kiire hinnatõus on hakanud tarbimist piirama
Vahe hindade ja sissetulekute vahel käriseb järjest suuremaks, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Vahe hindade ja sissetulekute vahel käriseb järjest suuremaks, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Sellele sektorile ma niipea raha ei panusta
Arvate, et lennureisijad kannatavad, kui lennud ära jäävad ja lennujaamad umbes on? Need kannatused on köömes võrreldes lennufirma aktsionäri kannatustega.
Arvate, et lennureisijad kannatavad, kui lennud ära jäävad ja lennujaamad umbes on? Need kannatused on köömes võrreldes lennufirma aktsionäri kannatustega.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Riigikogu ratifitseeris Soome ja Rootsi ühinemise NATOga
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Raadiohommik: punastest maasikatest ja rohelistest investeeringutest
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime roheliste pensionifondide tootlustest, maasikakorjamise robotist, muutustest ettevõtete saneerimisprotsessis ning NATO laienemisest.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime roheliste pensionifondide tootlustest, maasikakorjamise robotist, muutustest ettevõtete saneerimisprotsessis ning NATO laienemisest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.