Välisraha põrkub takistustele

Artikkel

- Uudised
- 12. juuli 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Välisraha põrkub takistustele
Välisinvesteeringute agentuur: investeerimiskliima vajab parandamist
Uurimuse kohaselt takerduvad välisinvesteeringud põhiliselt seadusandluse, tööjõu koolituse ja tootmiskinnisvaraga seonduvate probleemide taha, lausus välisinvesteeringute agentuuri projektijuht Maria Alajõe.
Välisinvesteeringute agentuur töötab sügiseks välja Eesti investeerimiskliima parandamise ettepanekud. Ühe soodustusena kehtib praegu väljaspool Tallinna ja Harjumaad tehtud investeeringutel hoonete tulumaksusoodustus, kuid seadmeid see ei hõlma.
Eesti investeeringute ja kaubanduse arendamise sihtasutuse (EIKAS) juhatuse esimehe Jüri Sakkeuse sõnul juhtisid Norra investorid paar nädalat tagasi toimunud peaministri riigivisiidi ajal tähelepanu Eesti puudustele välisinvesteeringute meelitamisel.
Välisinvestorid tunnevad muret ka Eesti kutseharidussüsteemi puudulikkuse üle ja sooviksid, et riik toetaks välisinvestorite korraldatavat väljaõpet kohalikule tööjõule.
EIKASi avalike suhete juhi Erki Peegli sõnul maksavad näiteks Kagu-Aasia riigid ja Iirimaa investeerijale peale töökohtade loomise eest. Peale selle rakendatakse välisinvestorite suhtes maksusoodustusi, lisas ta.
Tööjõukoolitus puudutab kesk- ja madalama astme spetsialiste, sest Eesti kutseharidussüsteem ei suuda vajalikul hulgal spetsialiste välja õpetada. «Siiani on Eestil õnnestunud reklaamida oma odavust ja soodsat asukohta Euroopas, kuid tööjõukulude suurenedes tuleb konkurentsis püsimiseks ka midagi omalt poolt vastu pakkuda,» ütles Maria Alajõe välisinvesteeringute agentuurist.
Kreenholmi Valduse ASi nõukogu liige Mats Gabrielsson lisas, et Eesti võiks vähendada bürokraatiat, kuid suuri probleeme ta kohalikus investeerimiskliimas ei näe. «Muidugi arvan ma investorina, et investeeringutele võiks anda maksusoodustusi, kuid tegelikult on probleemid pigem tehnilised,» lisas ta.
Audiitor- ja konsultatsioonifirma PriceWaterhouseCoopers konsultant Hardo Pajula lausus, et praegu, mil portfellinvesteeringud ja pankade krediidiliinid kokku kuivavad, muutub otseinvesteeringute küsimus aktuaalseks.
Majandusminister Jaak Leimann lausus, et välisinvesteeringute maksusoodustused või eelised eeldavad riigi majanduspoliitika muutmist, kuid Eesti ei ole selleks valmis.
Leimanni sõnade kohaselt on välisinvesteeringud seotud rahvusvahelise olukorraga ning Eesti perspektiividega üldisemas plaanis.
Leimann lisas, et nii koolitustoetused kui maksusoodustused oleksid vajalikud ka kohalikele investoritele ning välisinvesteeringuid selles osas eelistada ei oleks õige.
Eelmisel aastal tehti Eestisse otseinvesteeringuid 3,63 miljardit krooni, mis on kaks korda enam kui 1996. aastal. Enim sai Eesti otseinvesteeringuid Soomest (1,1 miljardit krooni), Norrast (750,8 miljonit krooni) ja Rootsist (349,2 miljonit krooni). Kõige aktiivsemalt, 1,3 miljardit krooni, investeerisid välisfirmad Eesti tööstusesse.
Kokku on Eesti saanud otseseid välisinvesteeringuid 16,5 miljardit krooni, sellest 6 miljardit tööstusesse. Suurimad investorid on Soome ja Rootsi vastavalt 4,7 ja 3,4 miljardi krooniga.
Hetkel kuum