Välisraha põrkub takistustele

Välisinvestorid tunnevad muret ka Eesti kutseharidussüsteemi puudulikkuse üle ja sooviksid, et riik toetaks välisinvestorite korraldatavat väljaõpet kohalikule tööjõule.

EIKASi avalike suhete juhi Erki Peegli sõnul maksavad näiteks Kagu-Aasia riigid ja Iirimaa investeerijale peale töökohtade loomise eest. Peale selle rakendatakse välisinvestorite suhtes maksusoodustusi, lisas ta.

Tööjõukoolitus puudutab kesk- ja madalama astme spetsialiste, sest Eesti kutseharidussüsteem ei suuda vajalikul hulgal spetsialiste välja õpetada. «Siiani on Eestil õnnestunud reklaamida oma odavust ja soodsat asukohta Euroopas, kuid tööjõukulude suurenedes tuleb konkurentsis püsimiseks ka midagi omalt poolt vastu pakkuda,» ütles Maria Alajõe välisinvesteeringute agentuurist.

Kreenholmi Valduse ASi nõukogu liige Mats Gabrielsson lisas, et Eesti võiks vähendada bürokraatiat, kuid suuri probleeme ta kohalikus investeerimiskliimas ei näe. «Muidugi arvan ma investorina, et investeeringutele võiks anda maksusoodustusi, kuid tegelikult on probleemid pigem tehnilised,» lisas ta.

Audiitor- ja konsultatsioonifirma PriceWaterhouseCoopers konsultant Hardo Pajula lausus, et praegu, mil portfellinvesteeringud ja pankade krediidiliinid kokku kuivavad, muutub otseinvesteeringute küsimus aktuaalseks.

Majandusminister Jaak Leimann lausus, et välisinvesteeringute maksusoodustused või eelised eeldavad riigi majanduspoliitika muutmist, kuid Eesti ei ole selleks valmis.

Leimanni sõnade kohaselt on välisinvesteeringud seotud rahvusvahelise olukorraga ning Eesti perspektiividega üldisemas plaanis.

Leimann lisas, et nii koolitustoetused kui maksusoodustused oleksid vajalikud ka kohalikele investoritele ning välisinvesteeringuid selles osas eelistada ei oleks õige.

Eelmisel aastal tehti Eestisse otseinvesteeringuid 3,63 miljardit krooni, mis on kaks korda enam kui 1996. aastal. Enim sai Eesti otseinvesteeringuid Soomest (1,1 miljardit krooni), Norrast (750,8 miljonit krooni) ja Rootsist (349,2 miljonit krooni). Kõige aktiivsemalt, 1,3 miljardit krooni, investeerisid välisfirmad Eesti tööstusesse.

Kokku on Eesti saanud otseseid välisinvesteeringuid 16,5 miljardit krooni, sellest 6 miljardit tööstusesse. Suurimad investorid on Soome ja Rootsi vastavalt 4,7 ja 3,4 miljardi krooniga.