Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Välisraha põrkub takistustele

    Välisinvesteeringute agentuur: investeerimiskliima vajab parandamist

    Uurimuse kohaselt takerduvad välisinvesteeringud põhiliselt seadusandluse, tööjõu koolituse ja tootmiskinnisvaraga seonduvate probleemide taha, lausus välisinvesteeringute agentuuri projektijuht Maria Alajõe.
    Välisinvesteeringute agentuur töötab sügiseks välja Eesti investeerimiskliima parandamise ettepanekud. Ühe soodustusena kehtib praegu väljaspool Tallinna ja Harjumaad tehtud investeeringutel hoonete tulumaksusoodustus, kuid seadmeid see ei hõlma.
    Eesti investeeringute ja kaubanduse arendamise sihtasutuse (EIKAS) juhatuse esimehe Jüri Sakkeuse sõnul juhtisid Norra investorid paar nädalat tagasi toimunud peaministri riigivisiidi ajal tähelepanu Eesti puudustele välisinvesteeringute meelitamisel.
    Välisinvestorid tunnevad muret ka Eesti kutseharidussüsteemi puudulikkuse üle ja sooviksid, et riik toetaks välisinvestorite korraldatavat väljaõpet kohalikule tööjõule.
    EIKASi avalike suhete juhi Erki Peegli sõnul maksavad näiteks Kagu-Aasia riigid ja Iirimaa investeerijale peale töökohtade loomise eest. Peale selle rakendatakse välisinvestorite suhtes maksusoodustusi, lisas ta.
    Tööjõukoolitus puudutab kesk- ja madalama astme spetsialiste, sest Eesti kutseharidussüsteem ei suuda vajalikul hulgal spetsialiste välja õpetada. «Siiani on Eestil õnnestunud reklaamida oma odavust ja soodsat asukohta Euroopas, kuid tööjõukulude suurenedes tuleb konkurentsis püsimiseks ka midagi omalt poolt vastu pakkuda,» ütles Maria Alajõe välisinvesteeringute agentuurist.
    Kreenholmi Valduse ASi nõukogu liige Mats Gabrielsson lisas, et Eesti võiks vähendada bürokraatiat, kuid suuri probleeme ta kohalikus investeerimiskliimas ei näe. «Muidugi arvan ma investorina, et investeeringutele võiks anda maksusoodustusi, kuid tegelikult on probleemid pigem tehnilised,» lisas ta.
    Audiitor- ja konsultatsioonifirma PriceWaterhouseCoopers konsultant Hardo Pajula lausus, et praegu, mil portfellinvesteeringud ja pankade krediidiliinid kokku kuivavad, muutub otseinvesteeringute küsimus aktuaalseks.
    Majandusminister Jaak Leimann lausus, et välisinvesteeringute maksusoodustused või eelised eeldavad riigi majanduspoliitika muutmist, kuid Eesti ei ole selleks valmis.
    Leimanni sõnade kohaselt on välisinvesteeringud seotud rahvusvahelise olukorraga ning Eesti perspektiividega üldisemas plaanis.
    Leimann lisas, et nii koolitustoetused kui maksusoodustused oleksid vajalikud ka kohalikele investoritele ning välisinvesteeringuid selles osas eelistada ei oleks õige.
    Eelmisel aastal tehti Eestisse otseinvesteeringuid 3,63 miljardit krooni, mis on kaks korda enam kui 1996. aastal. Enim sai Eesti otseinvesteeringuid Soomest (1,1 miljardit krooni), Norrast (750,8 miljonit krooni) ja Rootsist (349,2 miljonit krooni). Kõige aktiivsemalt, 1,3 miljardit krooni, investeerisid välisfirmad Eesti tööstusesse.
    Kokku on Eesti saanud otseseid välisinvesteeringuid 16,5 miljardit krooni, sellest 6 miljardit tööstusesse. Suurimad investorid on Soome ja Rootsi vastavalt 4,7 ja 3,4 miljardi krooniga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: investeerimisideed, elektri hind, tasude kadumine ning Äriplaan 2023
Nädala viimases hommikuprogrammis jagab investor Jaak Roosaare ostusoovitusi aktsiatele, mida ta ka ise aktiivselt oma portfelli lisamas on ja millesse pikemaajaliselt usb. Samuti selgub reedel riikliku toetusmeetmena loodava elektri universaalteenuse hind.
Nädala viimases hommikuprogrammis jagab investor Jaak Roosaare ostusoovitusi aktsiatele, mida ta ka ise aktiivselt oma portfelli lisamas on ja millesse pikemaajaliselt usb. Samuti selgub reedel riikliku toetusmeetmena loodava elektri universaalteenuse hind.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.